Terveilm

Uuring: arengumaadest jõuavad Eestisse riided, mänguasjad ja vihmavarjud

31.12.2015

Arengukoostöö Ümarlaud avaldas aasta viimasel päeval ülevaate kaupadest, mis jõuavad Eestisse arenguriikidest ning sellega seotud võimalikest probleemidest.

Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar koostatud värskest ülevaatest selgub, et arenguriikidest jõuab Eestisse enam kaupu Hiinast, endistest NSVL riikidest, vähem ka Türgist, Indiast, Pakistanist, Bangladeshist ja Taist. Enamikus nendest riikidest kasutatakse keelatud laps- ja sunnitööjõudu1.

Kõige tõenäolisemalt on halbades töötingimustes või keskkonda saastavalt toodetud jalatsid, puuvillatooted, vihmavarjud ja kummikud, kübarad, sõrmkindad, meeste särgid ning erinevad hommikuriided, laste mänguasjad ja väikelaste riided.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Anna Karolin soovitab nende kaupade ostmisel veidi eeltööd teha. “Kahjuks on rahvusvaheline tootmine läbipaistmatu ning ilma kontrollimata võime toetada ettevõtteid, kes teenivad kasumit ebainimlike töötingimuste või keskkonna saastamise arvelt. Otsus on Eesti tarbija käes: kas tema raha toetab häid töökohti või orjapidamist. Kui ostud hoolikalt läbi mõelda, leiab alati ka keskkonna- ja inimsõbralikke tooteid. ”

Tausta kontrollimine võib küll veidi aega võtta, kuid kui see on kord tehtud, ei pea seda enne iga ostu uuesti tegema. Selleks
1. Kiika poe või tootja kodulehte – kas seal on juttu õiglasest tootmisest või keskkonnahoiust? Kui firma sellega tegeleb, siis nad ka räägivad sellest.
2. Kui kodulehel pole midagi kirjas, siis kirjuta ja küsi. Sajad või isegi tuhanded ettevõtetele saadetud kirjad panevad kindlasti probleemi üle mõtlema.
3. Eelista kodumaist. Mida lähemal on tooted valmistatud, seda paremini saame teada, kuidas ja kes nad valmistas.
4. Kui võimalik, osta taaskasutusest.

Eestisse imporditi 2014. aastal otse arenguriikidest 12,6 miljardi euro väärtuses kaupa (13% impordist). Tõenäoliselt on see number oluliselt suurem, sest palju imporditakse teistest ELi riikide kaudu ja on selge, et näiteks Lätis riis või puuvill ei kasva.

Kogu uuringut saab lugeda siit (pdf).

2015 on Euroopas arengukoostöö aasta. Sel aastal räägime, kuidas oleme arengumaadega seotud, arengukoostööst ning võimalustest parandada elu terves ilmas. Uuringu läbi viimist rahastas Euroopa Komisjon.

1 Allikas: USA Department of Labor

Väljakutsepost

Foto: Flickr creative commons, Matej Duzel

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee