Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Arengukoostöö Ümarlaud mõistab hukka Sangari reklaamikampaania “Ajast, mil lapstööjõud polnud midagi hirmsat.” AKÜ hinnangul ei ole olemas aega või riigikorda, kus lapstööjõud oleks kiiduväärt.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaeksperdi Anna Karolini sõnul on lapstööjõu mõiste selge. “See on töö, mis tõsiselt takistab laste kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut. Lapstööjõu all ei peeta silmas kodutöid, vaid rasket ja tervist kahjustavat sunnitööd. Maailmas on täna 168 miljonit last, kes töötavad sellistes tingimustes ja jäävad ilma hariduseta.“

Sangari lapstööjõu üle nostalgitseva kampaania teeb küsitavaks ka see, et särgi materjali (100% puuvill) taga olev tööstus kasutab sageli lapstööjõudu. 99% puuvillast toodetakse arengumaades(1) ning enamikku nendest riikidest on süüdistatud laps- ja sunnitud tööjõu kasutamises(2). Puuvillatööstuses kasutatakse isegi täiskasvanule mürgiseid putukamürke. Keskkonnaõiguse Fondi raporti järgi saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget(3).

Final Phase Digital

Lapsed puuvillapõllul/Foto: Ray Witlin, ÜRO

„Igaüks saab ise otsustada, kas Sangari romantiline idee lapstööjõust läheb tema väärtustega kokku. Vaatamata sellele, et Sangar ostab kanga Euroopa vahendajatelt, ei ole neil orgaanilise puuvilla või õiglase kaubanduse sertifikaati. See jätab meid kindluseta, et puuvill pole kasvatatud laste tervise ega õiguste arvelt,“ märkis Karolin.

“Ka tootjad, kelle tooraine tootmine ja kaupade valmistamine on läbipaistev ja inimõigusi austav, ei peaks kasutama ebaeetilist reklaami, mis viitab lapstööjõule kui positiivsele nähtusele. Kogu maailmas võideldakse müüdi vastu, nagu lapstööjõud aitaks neid kuidagi, kuigi töötingimused võivad väga kehvad olla. Tegelikkuses vajavad lapsed head tervist ja kooliharidust, et täiskasvanueas tööga endale ning kogukonnale kasu tuua.”

Lisaks särgi ostmata jätmisele saab tarbija oma väärtuste eest seista, andes oma arvamusest ettevõttele teada. Samuti tasub enne toote ostmist uurida selle materjali päritolu ja tarneahela kohta. Õiglaselt toodetud või kasutatud riiete ostmine säästab keskkonda ja lapsi karmist tööst.

1  Environmental Justice Foundation (2007), The Deadly Chemicals in Cotton.

United States Department of Labour (2012), List of Goods Produced by Child Labour or Forced Labour.

3 Environmental Justice Foundation (2007), The Deadly Chemicals in Cotton.

Fotod: www.theguardian.com ja www.ecouterre.com

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

14.02.2018

Kinki pole vaja, kallis oled!

Esmaspäeva õhtul käisin Ringvaate saates rääkimas sõbrapäeva kampaaniast “Ma ei osta roosat prügi!“. Intervjuu oli väga meeleolukas ja kirglik, aga saates ei jäänud väga palju aega selgitada, miks me seda kampaaniat üldse teeme 🙂 Mõeldes sõbrale…

Loe lisaks

13.02.2018

Valentinipäev on muutumas roosa prügi päevaks

Homme tähistatakse üle maaima sõbrapäeva ja ka Eesti poed on muutunud silmnähtavalt roosaks. Arengukoostöö Ümarlaud kutsub üles säästma keskkonda ning roosa plastiku või muu nänni asemel kinkima elamusi. Ainuüksi USAs ostetakse sõbrapäevaks 36 miljonit südamekujulist…

Loe lisaks

6.02.2018

AKÜ veebruaris

Saame vabariigi sünnipäevakuul uhkusega hõisata, et AKÜs ei ole kunagi olnud tööl nii palju inimesi kui täna. Jätkame suuremate jõududega tööd selle nimel, et planeet ei saaks Eesti 200. sünnipäevaks otsa ning saja aasta pärast…

Loe lisaks

5.02.2018

Väikesed kogukonnad suure maailma sees – Läänemaa!

Ootame Läänemaa aktiivseid ja oma kogukonna heaolule mõtlevaid inimesi 20. veebruaril Haapsallu, et koos mõelda, mis on maailma kestlik areng ning kuidas see igaüht meist puudutab. Kuidas teha nii, et ka tulevastele põlvedel oleks Läänemaal…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!