Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Vimeo
Youtube
Linkedin
Google +
Cotton in Uzbekistan

Arengukoostöö Ümarlaud mõistab hukka Sangari reklaamikampaania “Ajast, mil lapstööjõud polnud midagi hirmsat.” AKÜ hinnangul ei ole olemas aega või riigikorda, kus lapstööjõud oleks kiiduväärt.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaeksperdi Anna Karolini sõnul on lapstööjõu mõiste selge. “See on töö, mis tõsiselt takistab laste kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut. Lapstööjõu all ei peeta silmas kodutöid, vaid rasket ja tervist kahjustavat sunnitööd. Maailmas on täna 168 miljonit last, kes töötavad sellistes tingimustes ja jäävad ilma hariduseta.“

Sangari lapstööjõu üle nostalgitseva kampaania teeb küsitavaks ka see, et särgi materjali (100% puuvill) taga olev tööstus kasutab sageli lapstööjõudu. 99% puuvillast toodetakse arengumaades(1) ning enamikku nendest riikidest on süüdistatud laps- ja sunnitud tööjõu kasutamises(2). Puuvillatööstuses kasutatakse isegi täiskasvanule mürgiseid putukamürke. Keskkonnaõiguse Fondi raporti järgi saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget(3).

Final Phase Digital

Lapsed puuvillapõllul/Foto: Ray Witlin, ÜRO

„Igaüks saab ise otsustada, kas Sangari romantiline idee lapstööjõust läheb tema väärtustega kokku. Vaatamata sellele, et Sangar ostab kanga Euroopa vahendajatelt, ei ole neil orgaanilise puuvilla või õiglase kaubanduse sertifikaati. See jätab meid kindluseta, et puuvill pole kasvatatud laste tervise ega õiguste arvelt,“ märkis Karolin.

“Ka tootjad, kelle tooraine tootmine ja kaupade valmistamine on läbipaistev ja inimõigusi austav, ei peaks kasutama ebaeetilist reklaami, mis viitab lapstööjõule kui positiivsele nähtusele. Kogu maailmas võideldakse müüdi vastu, nagu lapstööjõud aitaks neid kuidagi, kuigi töötingimused võivad väga kehvad olla. Tegelikkuses vajavad lapsed head tervist ja kooliharidust, et täiskasvanueas tööga endale ning kogukonnale kasu tuua.”

Lisaks särgi ostmata jätmisele saab tarbija oma väärtuste eest seista, andes oma arvamusest ettevõttele teada. Samuti tasub enne toote ostmist uurida selle materjali päritolu ja tarneahela kohta. Õiglaselt toodetud või kasutatud riiete ostmine säästab keskkonda ja lapsi karmist tööst.

1  Environmental Justice Foundation (2007), The Deadly Chemicals in Cotton.

United States Department of Labour (2012), List of Goods Produced by Child Labour or Forced Labour.

3 Environmental Justice Foundation (2007), The Deadly Chemicals in Cotton.

Fotod: www.theguardian.com ja www.ecouterre.com

Kommentaarid:

  • http://www.nommeraadio.ee Margus Lepa

    Ärge tehke sääsest elevanti!

    • Terveilm

      Meie eesmärk on näidata, et lapstööjõud on tõsine probleem. Kui see teie arvates nii ei ole, siis jätke meie artikkel lihtsalt tähelepanuta.

  • http://Veebileht Rain

    Täitsa sassi kamminud artikli koostajad vist? Ma tahaksin näha artiklikoostaja riidekappi, jalanõuriiulit ja toidukorvi. Ning siis vaadata, et kui kahepalgelist juttu ta siia kirja on pannud. Sangar ütles, et pioneerid olid olemas ja kasutas inglise keelset väljendid child labor. Selle peale sai mõnel indiviidil mõistus otsa ? Minge visake ennast Viru Keskuses pikali ja ärge enne püsti tõuske kui kõik seal olevad poed on teie soovitud sertifikaadid enda uste ette ritta pannud. Sama tehke ka toidupoodides kõikide Eestis toodetud toidukaupade, eriti aga kakaoubadest toodetud toodete ees.

  • http://Veebileht L@SSIE

    Siin on lugu tõsisem.

    Originaalreklaam kõlab niimoodi: http://taevas.ee/2014/07/sangar-optimist/

    Mina leian, et siin on otsene vihje Nõukogude Liidu taastamisele.

  • Terveilm

    Originaalreklaami ei ole enam võimalik näha, õnneks võttis Sangar selle maha. Igal inimesel on valik, mis väärtusi ta toetab ja milliseid mitte. Meie jagame infot, mis on lapstööjõud ja mis on selle tagajärjed. Jah, paraku kasutatakse seda palju ja seda enam on põhjust sellele tähelepanu juhtida.

    Paljud rõivatootjad on tarbijate surve tõttu vahetanud tootjaid, hakanud uurima ja tegema oma materjalide osas paremat järelevalvet. Nii sundis H&M enda puuvilla ostu kontakte lõpetama puuvilla tellimise väga halbades tingimustes lapstööjõudu kasutavalt Usbekistanilt.

  • http://Veebileht Teija Laakso

    Tervitused Soomest. Huvitav juhtum, tegisime blogikirjutuse: http://www.maailma.net/blogit/lapsityota_ihannoiva_paitamainos_herattaa_pahennusta_virossa

  • http://Veebileht Margus Lepa

    Kas märkasite originaalreklaamis lauset “Vähemalt nii räägib legend.”? Tehke see legend siis ümber!:-D

  • http://Veebileht Maahärra

    Hea, et AKÜ teema üles võttis.

  • http://Veebileht kanep

    inimesed on silmakirjalikud. protestida juletakse siis, kui tulemused ja tegevused enda heaolu ei puuduta. selleks et saaks odavalt igasugust saasta ja mürki shopata, pigistatakse silmakirjalikult silm kinni ja nauditakse hiinas ja mujal laps vms alamakstud raske orjatöö tulemusena toodetud asju.
    kanepi kasvatamine ei vaja mingeid mürke ega orjatööjõudu või laste väikeseid käsi ning annab 4x tugevama kiu, mille omahind pole puuvillast üldse kallim, kuid on majanduslikult kasulikum ning tooted ise tugevamad.
    kanep võimaldab asendada puvilla täielikult ning sellest saab peale kõike muud teha veel mitmeid kasulikke tooteid kuni loodussõbraliku plastiku või soojusisolatsiooni või kanepi betoonini välja.
    kahjuks on inimesed nii rumalad, et ei usu seda korporatsioonide maffia olemasolu kes odavat tarbimissaasta ja orjamaailma pööritab.
    ja nii jääbki sest inimene on empaatiavõimetu egoist ega mõtle kellelegi teisele peale enda heaolu.
    ‘pärast meid tulgu või veeuputus’ mentaliteet ongi see mis kogu maailma lõpuks uputab.
    haige värk

Seonduvad uudised

Concord

6.07.2016

Mis CONCORDis uut: Euroopa arengukoostöö vabaühenduste katus töötab nüüd teisiti

Euroopa arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonna vabaühendusi ühendab katuseorganisatsioon Concord, kelle abil Euroopas ja maailmale olulistes vaidlustes sõna võetakse. Et oma tööd paremini teha ning keerulistes poliitilistes aruteludes arengukoostöö väärtusi hästi esindada, tegeles Concord natuke sisevaatlusega…

Loe lisaks
Capture

6.07.2016

Säästva arengu eesmärgid ja Eesti – milline on meie Agenda 2030?

Globaalprobleemide ära lahendamise plaan aastaks 2030 ehk säästliku arengu eesmärgid vajavad riikidelt nii head ülevaadet seni tehtu kohta kui ka  põhjalikke tulevikuplaane. Eesti tegevuskava kokku panemise kohta annab ülevaate ja oma arvamuse Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht…

Loe lisaks
Viimased ettevalmistused ennem seminari algust ehk tavalised töötingimused

2.07.2016

Esimene GLEN vabatahtlik asub Aafrikasse teele

Täna lendab Eestist ära esimene viiest vabatahtlikust, kes sel suvel arengumaadesse sealsete kogukondade elu edendama lähevad. Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik: “Eestis on uskumatult palju erialaselt andekaid ja tublisid noori, GLEN programmiga saadame nad vastavalt…

Loe lisaks
FullSizeRender-1

23.05.2016

Mis on säästva arengu eesmärgid?

Säästva või kestliku arengu mõiste kõlab tuttavalt paljudele, kuid selle sisu jääb tihti arusaamatuks või tühjaks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. 2015. aasta septembris lepiti…

Loe lisaks