Terveilm

In English

Erilised tavalised eestimaalased: saage tuttavaks, Ayaka!

11.04.2018

Ayaka Ueda, koorijuht, 32

Ayaka on habras ja tagasihoidlik jaapanlanna, kuid tema olek muutub koori ees dirigeerides täielikult. Ta muutub suureks, jõuliseks ning igast tema liigutusest loeb välja sügavaid emotsioone, justkui elades laulu läbi. Selles on midagi liigutavat, kui ta seisab kuukümneliikmelise Eesti koori ees ning dirigeerib Tõnis Mäe Palvet. Peale laulu ta naeratab ja on jälle armas väike jaapanlanna.

Ayaka tuli Eestisse neli aastat tagasi kooridirigeerimise õppimiseks. Jaapanis õppis ta Tokyo Kunitachi kolledži muusikapedagoogika erialal. Kuna Jaapani ülikoolides ei pakuta erialana koori dirigeerimist, soovis ta õppida edasi Eestis proffessor Tõnu Kaljuste käe all. Nelja aastaga õppis Ayaka selgeks eesti keele nii heal tasemel, et töötab teist aastat Vanalinna Hariduskollegiumis, kus õpetab mudilaskoore ning sama kooli õpetajate ja lapsevanemate segakoori. Lisaks Vanalinna Hariduskollegiumile on Ayaka abidirigent Segakoor HUIK!is. Hiljuti algatas ta ka Segakoor Tsubame, mis kasvas välja MTÜ Jaapani Kultuuri Koja ühest projektist. Seal laulavad eesti muusikat Eestis resideeruvad jaapanlased koos eestlastega.

Kool ja koor

Jaapani kooli eristab Eesti koolist see, et valima peab mingi konkreetse valdkonna millega tegeleda pärast kooli tunde (inglise keeles after school activity). Valida tuleb kas sport, kunst või muusika, mille juhendajaks on tavaliselt oma kooli õpetaja. Kui oled kooris, siis laulad iga päev kaks tundi. Igal suvel toimub üks suur koori konkurss koolide vahel, mille jaoks nad kõvasti harjutavad ning pingutavad. Probleem on see, et kui konkurss on läbi, siis mõnel õpilasel ei jää jaksu laulmisega jätkata. Jaapanis ei ole Eesti mõistes muusikakoole, on suurte firmade erakoolid, näiteks tema õppis Yamaha muusikakoolis klaverit. See ei käinud kooliga kaasas ja seda tuli eraldi õppida.

Jaapanis on küll palju koore, kuid võrreldes sümfoonia- ja puhkpilliorkestris mängimisega ei ole kooris laulmine kuigi popp. Aga jaapani koorilaulujad on väga tublid ja hoiavad end kursis euroopa muusikaga. Samuti on tuntud ka Veljo Tormis ning Urmas Sisask, nende laule lauldakse hästi palju.

Kaks kodu

Rääkides elust Eestis on Ayakal väga eluterve ja uudishimulik suhtumine. Ta leiab, et kultuur on erinev, aga inimesed on lõpuks ikka inimesed. On toredaid ja vähem toredaid nii nagu igal pool.

Ayakale meeldib, et siin kõik teistmoodi kui Jaapanis ja Jaapanis teistmoodi kui Eestis: „On eriti tore, et meil on erinevad keeled ja kultuurid. Kui kõik oleks sama, siis ma pigem elaks Jaapanis. Erinevused peavad olema ja võiks alati jääda”.

Ayaka saaks dirigendina töötada ka oma kodumaal koorides, aga praegu eelistab ta elada, õppida ja areneda siin. Koorimuusika on seotud keele ja kultuuriga: „Ma tahan Eestis elada, et õppida seda täielikult tundma ja tunnetama, et saaksin täielikult öelda, et ma tean, mis on Eesti ja Eesti muusika.“ Oma kodumaal püüab käia kord aastas, seal on tal vanemad, vanaema ja õde.

Laulupidu!

Laulupeol laulmine oli unistuse täitumine, seda kogemust ei oska sõnadega hästi seletadagi – see oli imeline. 2004. aastal XXVI üldlaulupeol esines Ayaka lauljana Collegium Musicale ridades. „Kui ma olin laulupeo laval, siis ma tundsin, et on see õige koht minu jaoks, see koht, kus ma tahan olla. Seal olles sain kooridirigendina aru, mida tähedab koorilaul.”

Ayaka Eesti taustapilt on XII noorte laulupeost, kus esinesid tema dirigeeritud mudilaskoorid. Jaapani taustaks on “Nagoya Youth Choir” koori pilt kontserdilt. See on projektikoor, igal aastal tuleb kokku 50 laulujat üle Jaapanist, lühikest aega harjutataksese intensiivselt ja lõpus tuleb konstert. Kavas on ka Ayaka valitud Eesti muusikat. Repertuaaris on olnud Veljo Tormise, Mart Saare, Peeter Süda ja Cyrillus Kreegi loomingut. Sel aastal tulevad loomingud noortelt heliloojatelt – Pärt Uusberg, Evelin Seppar, Kadri Voorand ja Martin Sildos.

Arengukoostöö Ümarlaud tahab lugejatega jagada Eestis elavate inimeste kirjusid lugusid. Täna hirmutatakse meid sageli “uue” ja “võõraga”, mis on kusagilt kaugelt piiri tagant tulemas või juba siin elab. Aga Eesti on alati olnud segu erinevatest inimestest, kes kunagi olid võõrad, ent nüüd on omad, meie eestimaalased.
Projekti toetab Euroopa Komisjon, kes ei vastuta kuidagi siinse sisu eest!

Pildid tegid Virgo Haan ja Heiki Laan. Meigi võlus valmis Sevil Šukjurova.

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee