Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Eelmisel nädalal avaldati Eurobaromeeter 2016 uuring, mille järgi on Eesti inimeste toetus arengukoostööle tõusnud, kuid mitmetes punktides oleme siiski Euroopa Liidus viimaste seas.

2015. aastal leidis 75% vastajatest, et on oluline aidata inimesi arengumaades, 2016. aasta lõpus on see näitaja 78%. Vaatamata tõusule on see üks madalamaid näitajaid Euroopa Liidus, kus keskmine toetus arengukoostööle on 89%.

Vaid vähemus eestimaalasi arvab, et arengumaade vaesuse vastu võitlemine peaks olema ELi (38%) või Eesti (17%) üks peamisi prioriteete. Need näitajad on Euroopa Liidus kõige madalamad.

EL on maailma suurim arenguabi andja, samal ajal vaid 38% eestlastest leiab, et arengukoostöö peaks olema ELi prioriteet (ELi keskmine 68%). Sarnaselt eelmise aastaga usub vaid 17% eestlastest, et iga inimene saab ise kaasa aidata vaesuse vähendamisele arenguriikides. Euroopas keskmiselt on see number 54%, kõige optimistlikumalt suhtuvad indiviidi rolli rootslased (87%) ja iirlased (76%).

AKÜ juht Sigrid Solnik: “Inimesed teavad, et vaesus on suur probleem ja kindlasti nõustuvad, et Eestis peaks selle probleemiga rohkem tegelema. Meie soov on näidata, et vaesuse vähendamisega tuleb tegeleda kõikjal maailmas. Võrdluseks võib tuua naabrivalve süsteemi – kui ainult üks majapidamine näeb enda kodus vaeva, teeb see tema elu turvalisemaks, kuid elukeskkond sellest ei parane. Tõelist mõju näeme siis, kui terve kogukond pingutab ja üksteist aitab”.

usk enda mõjusse

Pea neli inimest kümnest (39%) on kuulnud ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, mille eesmärk on leida tasakaal planeedi vähenevate ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. On oluline, et kõik, mida me teeme, ei teeks maakerale ega siin elavatele inimestele veel rohkem kahju.

“Teadlikkus kestliku arengu eesmärkidest on võrreldes 2015. aastaga kasvanud 7 protsendipunkti võrra. Kahjuks ei ole samavõrra kasvanud inimeste usk sellesse, et igaüks meist saab kaasa aidata vaesuse vähendamisele ja planeedi olukorra parandamisele. On suurepärane, et inimesed on neist eesmärkidest kuulnud, järgmise sammuna võiks iga eestlane leida ühe viisi, kuidas ise panustada. Oluline on ka julgus öelda kogukonnale ning rahvaesindajatele, et kuulge, samamoodi jätkates ei pea vastu planeet ega selle elanikud,” selgitab Solnik.

 

Eesti tulemuste kokkuvõte.

Visuaalne kokkuvõte olulisematest EL tulemustest.

 

Lisainfo:
Katrin Pärgmäe
Arengukoostöö Ümarlaud
Kommunikatsioonijuht
+372 56 623 823
www.terveilm.ee
www.facebook.ee/terveilm

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

16.10.2017

Toidupäev –  nii ülekaaluliste kui nälgivate inimeste arv kasvab

Täna, 16. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist toidupäeva. Toidu teema muutub iga aastaga järjest vastuolulisemaks – kogu maailmas tõuseb nii nälgivate kui ülekaaluliste inimeste arv.   AKÜ huvikaitse ekspert Anni Jatsa: “Kõige rohkem muret ei tekita mitte…

Loe lisaks

13.10.2017

AKÜ liikmete eelinfo 16. – 20. oktoober

Fenno-Ugria Asutus Terve järgmise nädala toimuvad Hõimupäevad 2017. Avaüritus “Kuni päike ärkab” toimub pühapäeval, 15.10 kell 14 Viimsi Vabaõhumuuseumis ja esmaspäeval, 16.10 kell 18 Ülenurme mõisakompleksis. Lisainfo: Fenno-Ugria Asutus, tel 644 5119, info@fennougria.ee Roheline Liikumine…

Loe lisaks

10.10.2017

AKÜ oktoobris

Aastas on vaid üks kuu, mil saab rahus öelda, et ega väga midagi teha olegi. See kuu on juuli, mil kõik niidavad muru ja nuusutavad lilli ega tegele töiste asjadega. Oktoober, seevastu, on tegus ja…

Loe lisaks

10.10.2017

Vaimse tervise mured on suurim õnnetuse allikas

Täna, 10. oktoobril on rahvusvaheline vaimse tervise päev. Maailma õnnelikkuse indeksi järgi on vaimsed probleemid peamine põhjus, miks on läänemaailma inimesed õnnetud. Uuringu järgi põhjustavad vaimsed häired läänemaailmas kõige rohkem õnnetust. Vaimne tervis mõjutab õnnetunnet…

Loe lisaks