Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Hannes Astok (E-riigi Akadeemiast) töötas 4 kuud ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) peakorteris, et aidata kavandada e-riigi alaseid projekte arenguriikides. UNDP on ÜRO suurim allorganisatsioon, mis tegutseb ligi 170 riigis. Oma intervjuus räägib ta helikopteri vaatest maailmale ja Eesti võimalusest maailma muuta.

Milline on helikopteri vaade maailmale ÜRO peakorterist? Millised on suuremad probleemid, mis vajavad lahendamist IKT abil? 

ÜRO ja tema liikmesriigid vaatlevad maailma arengut läbi kestlike arengueesmärkide saavutamise: kaotada maailmas nälg ja vaesus, anda võrdsed võimalused kõigile, tagada töö, säilitada metsi ja merd jne. Kõigi nende eesmärkide saavutamisel mängivad olulist rolli nii infokommunikatsiooni- kui muud tehnoloogiad. Aga on ka selge, et vaesust või nälga pole üheski riigis võimalik seljatada, kui puudub toimiv valitsemine.

E-riigi tehnoloogiad saavad olla abivahendiks igale valitsusele, et korrastada oma registreid, aru saada ja planeerida arenguprogramme ning osutada paremaid teenuseid oma inimestele. Näiteks korralik rahavastikuregister, mis sisaldab ka inimeste aadresse, aitab planeerida nii haridusele ligipääsu, tervishoiusüsteemi kui tööhõivet. Kahjuks ei oma suur osa arengumaadest kuigi täpset ülevaadet oma rahvastikust ning on küllaga riike, kus lapsed registreeritakse alles siis, kui nad peaks hakkama kooli minema, mõnel juhul isegi alles siis, kui saadakse täiskasvanuks. Kuidas sellise hägusa ülevaate baasil näiteks korraldada vaktsineerimist või koolivõrku?

Kui tõhusalt on ÜRO ja UNDP seni IKT võimalusi arengumaade aitamiseks kasutanud?

Hea näide aktiivsest ja tehnoloogiahuvilisest lähenemisest on näiteks ÜRO lastekaitseorganisatsioon UNICEF. UNDP mure on selles, et erinevate ümberkorralduste tulemusena on seal kunagi heal tasemel olnud e-riigi kompetents kaduma läinud.  Samas on arenguriikides tohutu nõudlus rohkem e-lahendusi kasutada. Probleem on selles, et enamikus riikides puudub laiem vaade, kuidas juba kord kokku kogutud inimeste ja ettevõtete andmeid taaskasutada, eri asutuste vahel jagada ja lõpuks ka headeks e-teenusteks muuta. Siin on Eesti e-riigi kogemus kuldaväärt.

e_governance_foto_raul_mee-0095

Pildil Hannes Astok koos kestliku arengu arutelu ringis osalejatega Tallinna e-valitsemise konverentsil, teiste seas Mali, Guyana ja Ghana IT ministrid.

Mis on seni valitsustel takistanud IKTd kasutusele võtmast?

Paljudel valitsustel on mitte midagi tegemiseks hea põhjus – pole raha! Eesti hakkas 20 aastat tagasi e-riiki ehitama just selle pärast, et meil ei olnud raha. Praegu me naudime selle vilju: riik on tõhus ja suudab toimida väikeste kuludega riigimasinale, korruptsioon on madal, valitsuse tegevus on läbipaistev. E-riigi ehitamisel moodustab tehnoloogiale kuluv raha vaid väiksese osa kogu kuluvast energiast. Põhiline rõhk tuleb panna riigimasina ja teenuste ümberkorraldamisele. Aga selleks on vaja poliitilist tahet, mis tihti puudub. On ka selge, et e-riigi juurutamisel paljastuvad või muutuvad võimatuks väikesed ja suured korruptiivsed skeemid, mis mitmel pool vähendab oluliselt igal tasemel e-riigi indu.

Millist rolli on Eesti mänginud e-valitsemise arendamisel maailmas?

Ilma mingi kõhkluse või valehäbita võib öelda, et Eesti on e-riigi ja e-teenuste osas maailma parim (kuigi sisemist arenguruumi jätkub). Vana-Hiina vanasõna ütleb, et anna näljasele õng. E-riigi Akadeemia on töötanud viieteistkümne aasta jooksul enam kui 60 valitsusega, kellele lisaks õngedele oleme jaganud ka kalastamiskogemust ning kalavete kaarte. Praegugi töötame kaheteistkümne valitsusega. Ehk teisisõnu me oleme Eesti kogemust lahkelt levitanud ning ausalt rääkinud oma edusammudest ja vigadest. Sest e-riigi projektide edu ei otsusta mitte tehnoloogia, vaid inimesed presidendipaleedes, parlamentides ja valitsustes, nende tahe muuta oma riik paremaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks.


Toidunurk

Newyorklased ei vaeva end eriti toidu valmistamisega, süüakse palju väljas või haaratakse tänavalt. Minu elamise lähedal küpsetas oma ratastega kioskis ülimaitsvaid kanavardaid egiptlane Hassan. Kui lisasin taldrikusse kuhjaga rukolasalatit ja mõned tomativiilud, oligi supertoit valmis.

Autor ja fotod: E-riigi Akadeemia

 

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

1.12.2017

Kingi Targalt! aitab teadlikke kinke valida

Täna, 1. detsembril algab kampaania “Kingi targalt”. Algatuse eesmärk on pakkuda lahendusi neile, kes on väsinud lõputust poodlemisest ning soovivad teha teadlikke kingivalikuid.  Algatuse vedaja Katrin Pärgmäe sõnul oli eelmise aasta Kingi Targalt! algatus väga…

Loe lisaks

28.11.2017

AKÜ otsib huvikaitsespetsialisti!

Arengukoostöö Ümarlaud töötab selle nimel, et Eesti teeks mõjukat arengukoostööd ning aitaks igati kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ka globaalses plaanis. Oleme katuseorganisatsioon Eesti arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelevatele organisatsioonidele. Otsime oma meeskonda huvikaitsespetsialisti, kelle ülesanded…

Loe lisaks

27.11.2017

Mida tähendab „päris“ arenguabi ja kuhu pannakse ülejäänud raha?

Kas teadsite, et Eesti on idapoolsete Euroopa Liidu riikide seas üks tublimaid arengukoostöö rahastajaid? Möödunud aastal andsime arengu- ja humanitaarabiks 40,3 miljonit eurot ehk 0,19% SKTst. AidWatchi raportist selgub, et 0,18% Eesti abist oli tegelik…

Loe lisaks

24.11.2017

AKÜ aasta lõpus

Pimedatel talvekuudel kanname helkurit, jääme ellu, ja unistame õiglasemast maailmast ja tegutseme mitmel suunal korraga, et see reaalsuseks saaks. Detsembri plaanid Tallinnast kaugemale Iti ja Agne vaatavad aasta lõpuni jäänud ajal üha enam Tallinnast ja…

Loe lisaks
Täida küsitlus, võida meeneid!