Terveilm

In English

Hea Hoog aitab erivajadustega inimesi ja tööandjaid

23.11.2018

Sihtasutus Hea Hoog pakub juba kaheksa aastat erivajadustega inimestele töötegemise võimalust. Sel aastal aidatakse töövõimalustega umbes 600 inimest üle Eesti.

Sihtasutuse arendusjuht Anu Hall räägib, miks peaks erivajadusega inimesed üldse tööd tegema: “Esimene ja kõige olulisem on see, et vähenenud töövõimega inimesed soovivad ja on võimelised tööd tegema. Me tahame anda võimaluse elada tavalist elu. Lisaks on Eestis tööjõukriis, meil ei ole enam töö tegijaid. Tööandjad on raskes seisus ja erivajadusega inimesed saaksid neid paljude tööde juures aidada”.

Selle töö juures on aga oluline teadlikkuse tõus psüühilisest erivajadusest ja mida see kaasa toob. “Kuna meedia kajastab enamasti erakordseid sündmuseid, siis tavalist tööelu me ei näe. Nii võibki tekkida tunne, et erivajadusega inimesed ajavad paljalt ja kirvega kedagi taga, mis tegeliult on tõest väga kaugel”, selgitab Anu.

Need on inimesed, kellel on oma eripärad. “Meil on vaimupuudega mees, kes ei oska lugeda ega kirjutada. Kõigepealt töötas ta elamisüksuse juures, nüüdseks on ta kolm aastat töötanud avatud tööturul, lihatööstuses. Ta läheb sinna ühistranspordiga, teeb oma tööd hästi ja pigem on mure, et ta ei oska puhata. Meil on palju näiteid, kus tänu keskkonnavahetusele oleme leidnud õige töö, jalutud on hakanud kõndima ja tummad rääkima. Need tunduvad utoopilised, aga keegi pole enne otsinud seda miskit, mis paneb nad naeratama ja toimima”, räägib Anu edulugudest.

Hea ja hoogne töö

Töökeskuseid on nüüdseks üle Eesti lausa 12, lisaks on mõned maakonnad, kus pakutakse toetatud tööd ehk erivajadusega inimene saab teha tööd avatud töörurul. Töökeskuste kõige olulisem tegevus on käsitööesemete valmistamine.

Anu räägib, et käsitööd tehakse kõikvõimalikest materjalidest, väärtustava taaskasutuse põhimõttel: “Ajalehed saavad uue elu, kui neist korvid punutakse, kaltsuvaipade tooraine saadakse jääkidena õmblusfirmadest või teise ringi poodidest. Munarestidest ja küünalde jääkidest saab aga teha toredaid süüteroose. Väga populaarsed on ka lemmikloomade tooted, näiteks töötati välja narmasvaip koerte koolitamiseks, mis on jõudnud ka suurtesse poekettidesse. Lisaks võib valikust leida ka sikutamise mänguasjad ja keraamilised sööginõud”.

Hea Hoo Türi töökeskuses valmib taaskasutatud ajalehtedest korv

 

Soovi korral teeb sihtasutus ka tellimustoid, see võib tähendada käsitööesemeid aga ka muud. Näiteks tegid töökeskused 80 000 sinilille veteranide toetuseks, ka kohalikud omavalitsused on enda sümboolikaga meeneid tellinud.

Lisaks käsitöö valmistamisele pakub Hea Hoog ka teenust eraisikutele või ettevõtetele. Anu sõnul on palju lihtsaid, aga väga olulisi töid, mida erivajadusega inimesed teevad hästi ning rõõmuga. “Näiteks muru niitmine, lehtede riisumine, maa kaevamine, sise- ja välikoristus. Viimasel ajal on meid avastanud korteriühistud  ja teenus on tõesti nii populaarne, et on piirkondi, kus me uusi kliente juurde võtta ei saa”, räägib Anu.

 Palju on tehtud, kuid pikk tee minna

Kui küsin, mis on töös kõige suurem väljakutse, räägib Anu ajalooliselt kujunenud eelarvamustest: “Nõukogude ajal peideti erivajadustega inimesed ära ning neil ei olnud vähematki otsustusõigust. Meie ühiskonnas ei ole oskusi tavalisest erinevate inimestega käitumiseks. Müüte on raske positiivsete kogemustega ümber lükata”.

Siiski on näha, et aastatepikkune töö annab tulemusi. Tööandjad hindavad Hea Hoo teenust ja sel aastal käib hoolekandeasutustes elavatest inimestest juba kolmandik tööl.

Kõige olulisem on aga töötajate enda heaolu: “Nad tunnevad, et nad on vajalikud ja saavad samamoodi panustada oma tööga, see töö on tähtis. See väga oluline küsimus, mis tõstab enesehinnangut ja annab sihi“, on Anu rõõmus.

Koduleht: Hea Hoog

Fotod: Arengukoostöö Ümarlaud

Miks on nende tegevus oluline?

Majanduskasv on olnud paljude riikide edu mõõtmise ainus kriteerium. Nüüdseks on majanduskasvu-keskses lähenemises ilmnenud mitu probleemi – esiteks suudavad väga suured korporatsioonid maksudest kõrvale hiilida, mistõttu arenguriigis turul suhkrut müüv naine maksab näiteks absoluutsummades rohkem makse kui sama riigi suhkrutootja. Pole vaja lisada, et ilma maksudeta ei saa riigid pakkuda arstiabi, haridust ega muud olulist. Lisaks juhtus nii, et ainult kasumile orienteerudes ununesid ära muud olulised väärtused – inimeste ja looduse eest hoolitsemine ning nende väärtustamine.

Samas on võimalik eetiline ja loodust hoidev ettevõtlus, mis ei jäta kedagi hooletusse. Ringmajandus või Sinine majandus tegeleb aladega, mis aitavad taastada planeeti ning pakuvad eneseteostuse võimalust kõikidele inimestele. Sinisest majandusest saab rohkem lugeda näiteks Gunter Pauli raamatust, mis ilmus ka eesti keeles.

Kestliku arengu mõiste võib tuttavalt kõlada, kuid selle sisu jääb tihti segaseks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesmärke on kokku 17, kirjutasime ühe loo iga eesmärgi kohta.

Pikemalt eesmärgi 8 kohta – tööhõive ja majanduskasv.

 

Lugude kirjutamist toetas Põhjamaa Ministrite Nõukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti. 

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee