fbpx

Terveilm

In English

Pipar aitab tüdrukutel koolis käia

28.01.2014

Kambodžasse reisides võtsime endale ülesandeks leida seoseid sealsete talunike ja iseenda igapäevase elu vahel. Üllatuseks avastasime seose kohast, kust seda kunagi ei ole taibanud otsida – pipratoosist.

Kambodža üks eriline ja paljude talunike jaoks olulisim põllumajandussaadus on pipar. Eestis lõunalauas pipart praele raputades ei ole ma taibanud süveneda, kuidas täpsemalt mustad terad minuni on jõudnud ja kui suurt tööd see tähendab. Kampotis avanes meil võimalus Farmlink ettevõtte juures tootmist lähemalt uurida.

Mereäärses Kampoti provintsis kasvatatakse esivanematelt õpitud traditsioonide järgi maailma ühte hinnatuimat pipart, mis leidub igas endast lugu pidavas Prantsuse tippköögis. Unikaalsuse kinnitamiseks on Kampoti pipar saanud lausa geograafilise tähise (tuvastatav pakendil oleva numbrikoodi järgi), nagu on Mehhiko tekiilal või Prantsuse šampanjal. Tähiseta, aga siiski kvaliteetset, pipart kasvatatakse ka teistes provintsides.

Pipar kasvab ekvaatori lähedastel aladel väätide otsas pisikeste tõlvikutena, mis korjatakse ükshaaval vastavalt valmimisastmele. Erinevaid kuivatamistehnikaid kasutades saab nendest nii musta, valget kui haruldast punast terapipart.

pipar 2      pipar 1

Pärast kuivatamist sorteeritakse pipar terahaaval ning kõik mittekvaliteetsed terad eemaldatatakse. Üks naine jõuab päevas puhastada keskmiselt 2-3 kilo pipart. Töö on rutiinne ja toimub sundasendis, nii et selle juures on oluline teha piisavalt puhkepause. Vaata meie lühivideot sorteerimisest:

[youtube id=”6iGhSazA0o4″ width=”600″ height=”350″]

Pipratööstuse suurem pilt

Vürtside kuningaks nimetatud pipar on kahtlemata maailma populaarsemaid maitseaineid. CBI Euroopa Liidu pipraturu analüüsi (väga põnev lugemine, soovitan huvilistele soojalt!) kohaselt imporditi siia 2012. aastal 547 miljoni euro eest 95 miljonit tonni pipart, millest üle poole (64%) pärines arengumaadest. Kõige suurem osa piprast tuli Vietnamist (32%), Brasiiliast (11%), Indoneesiast (8.8%) ja Indiast (7.8%). Kambodža pipra osakaal on väga väike, kuid siiski oluline sealsete kasvatajate jaoks.

Umbes kolmveerandi EL-i toodud piprast tarbivad Saksamaa (29%), Holland (18%), Suurbitannia (13%) ja Prantsusmaa (8%). Oluline on märkida, et Eestiski on pipra tarbimine 2008. aastaga võrreldes suurenenud 7%, mis sunnib meid ka tõsisemalt mõtlema selle päritolule ja meie pipratoosi seostele arengumaadega.

Kuigi pipra hind maailmaturul on viimastel aastate jooksul üldiselt tõusnud nii suurenenud nõudluse (Hiina ja India turud) kui piprakasvatajate parema koordineerituse ja hinnateadlikkuse tõttu, seisavad kasvatajad endiselt mitmete probleemide ees. Kliimamuutused, hinna kõikimine riigiti ja aastate kaupa ning kohaliku nõudluse kasvamine muudavad turu äärmiselt ebastabiilseks. Meid vastu võtnud Farmlinki saak oli 2012. aastal 12 tonni, kuid eelmisel aastal põua tõttu kõigest 8 tonni. EL-i eksportides peavad ettevõtjad toime tulema ka kvaliteedinõuetega, mis on teiste turgudega võrreldes olulisemalt rangemad.

Kampoti pipra edulugu Kambodžas näitab aga selgelt, et turul oma niši leidmise ja talunike koostöö kaudu on võimalik oluliselt parandada kogukondade elujärge. Kampot Pepper Promotion Association abil on juurutatud ühtsed kvaliteedinõuded (pipart kasvatatakse mahedalt, töötajatele makstakse õiglast tasu, lapstööjõudu ei kasutata jmt) ning ühiselt osaletakse hinnaläbirääkimistes, mis annab palju kindlustunnet. Tänu sellele tegevusele on paljud tüdrukud saanud koolis käia ja külade üldised elamistingimused on paranenud. Meie külastatud ettevõttes puudutab see enam kui 100 perekonda. Kui kasvatajatel oleks EL turgudele lihtsam juurdepääs, siis ilmselt oleks vajadus arenguabi järele ka oluliselt väiksem.

pipar 3

Värsked krabid Kampoti pipraga on unustamatu Kambodža delikatess

Uuringud näitavad, et üha rohkem inimesi teeb ise kodus süüa ning nõudlus kvaliteetse ja mahedalt kasvatatud pipra järgi kasvab. Väärtuslikku Kampoti pipart küll Eestis müügil ei ole (võimalik tellida internetist), kuid kindlasti leiame poodides müüdavatest piprapakkidest Kambodža naaberriigi Vietnami ja teiste arengumaade toodangut. Seega tasub järgmine kord kaupluseriiulite ääres seistes mõelda sellele, kust ja kuidas on terakesed meieni jõudnud ning võimalusel valida õiglase kaubanduse või muu vastutustundlikku tootmist kinnitava sertifikaadiga toode. Nii saab veelgi rohkem tüdrukuid kooli minna ja kogukonnad end jalule aidata.

Piprakasvatuse väärikast ajaloost ja kasvatusmeetoditest annab väga hea ülevaate see väike klipp:

[youtube id=”MmH5EnpY0cQ” width=”600″ height=”350″]

Evelin Andrespok
AKÜ poliitikaekspert

Fotod: Piret Hirv

AKÜ õppereisi Kambodžas rahastas projekti “World Wise Europe” kaudu Euroopa Liit.

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee