Terveilm

In English

Kodusõjad ei tunne riigipiire – Kesk-Aafrika Vabariik

29.04.2014

31. mail Vabaduse platsil toimuva Maailmapäeva eel toome teieni lühikesed ülevaated kriisidest maailma eri paigus. Räägime, miks kriis tekkis, millist abi oleks vaja ja kuidas on Eesti selle riigi inimesi aidanud.

Riik: Kesk-Aafrika Vabariik
Pealinn: Bangui
Rahvaarv: 5,3 miljonit
Inimeste eeldatav eluiga: 51 aastat
Alla-5-aastaseid alakaalulisi lapsi: 28%
Lapstööjõud (5-14a): 47%

Miks kriis tekkis?

Endine Prantsusmaa koloonia Kesk-Aafrika Vabariik saavutas iseseisvuse 1960. aastal ja on alates sellest ajast peale olnud poliitiliselt ebastabiilne. Kui mõned aastad tagasi tundus, et olukord paraneb, siis kõik pöördus 2013. aastal, kui mässulised kõrvaldasid ametist president Francois Bozize. Võimuvahetusele järgnes julm etniline ja religioosne sõda kristlaste ja moslemite vahel, mis ei ole tänaseni lahtunud. ÜRO on KAV-i nimetanud läbikukkunud riigiks.

Kesk-Aafrika Vabariigi minevikust ja olevikust on Postimehes kirjutanud Tiina Jokinen.

Mis on suurimad probleemid?

  • Sisepõgenikud – 644 000 inimest on pidanud oma kodu maha jätma ja see arv kasvab kiiresti.
  • Pagulased – 340 000 inimest on pagenud naaberriikidesse. Näiteks jõuab iga päev Kameruni 10 000 nõrga tervise või sõjavigastustega põgenikku.
  • Toidupuudus – 90% inimestest saab süüa vaid ühe korra päevas. 1,6 miljonit inimest vajab kohest toiduabi, rohkem kui 100 000 last kannatavad alatoitumuse käes.
  • Puhas joogivesi ja sanitaartingimused – 900 000 inimesed ei ole puhast vett ja nende tervis on ohus (koolera jm. haigused) ebahügieeniliste tingimuste tõttu.
  • Lapssõdurid – võitlevad pooled on värvanud palju lapssõdureid, keda nad ei taha vabastada.
  • Turvalisus – mässuliste sõjalise tegevuse tõttu on pea kõik riigi elanikud ohustatud. ÜRO peasekretär on hoiatanud, et halvimal juhul võib korduda Rwanda genotsiidi stsenaarium.


8280790421_f45a81d273_b

 ÜRO peasekretäri eriesindaja Zainab Hawa Bangura  kohtumas vägivalla ohvritega. 

Millist abi ja kui palju on vaja?

Tegelik abivajadus on $551 miljonit, kuid kõigest 28% sellest on doonorite annetatud. Kõige vähem on raha esmaseks ülesehitustööks, haridusele, toiduga varustamiseks ja varjupaikade rajamiseks. Vaata graafikut siit.

Kui palju on Eesti humanitaarabi andnud?

Välisministeeriumi kaudu on eestlased aastatel 2013-2014 annetanud kokku 230 00 eurot:

  • 80 000 eurot ÜRO Lastefondi (UNICEF) projektile , mis parandab konfliktipiirkondade laste juurdepääsu haridusele ning pöörab tähelepanu ka soolisele võrdsusele.
  • 50 000 eurot ÜRO Lastefondile kaitsmaks naisi ja lapsi soolise vägivalla eest.
  • 50 000 eurot Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele, toetades eelkõige vägivalla all kannatavaid naisi ja lapsi.
  • 50 000 eurot ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametile (UNHCR) toetamaks eelkõige vägivalla all kannatavaid naisi ja lapsi.

Maailmapäev 31. mail Vabaduse väljakul

Maailmapäev on kogu pere päev: suurel laval kontsert, lastele pakume meelelahutust ja huvitavaid mänge, vanematele mõtteainet ja lugusid inimväärsest elust terves ilmas. Huvilised saavad ammutada infot ja inspiratsiooni, miks ja kuidas anda oma aega, ideid ja teadmisi inimväärse elu heaks terves ilmas.

Tule sinagi Maailmapäevale ja uuri, kuidas saaksid maailma hädas olevaid inimesi aidata ning mida on maailmal sulle vastu pakkuda!

Fotodel:  ÜRO peasekretäri eriesindaja seksuaalvägivalla teemadel, Zainab Hawa Bangura, Kesk-Aafrika Vabariigis.
Allikad: CIA Factbook , ReliefwebFood Security ClusterVälisministeerium

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee