Terveilm

In English

Küsi Moerevolutsiooni nädalal rõivatootjalt: “Kes minu riided tegi?”

18.04.2016

Sel nädalal, 18.-24. aprillil toimub Moerevolutsiooni päev, mis pöörab tähelepanu moe tegelikule hinnale. Aastal 2013 varises kokku Bangladeshi rõivatehas, mille tagajärjel hukkus 1133 inimest.  See on vaid imepisike killuke rõivatööstuse taga olevast globaalsest õudusest. Üle maailma töötavad ebainimlikes tingimustes 168 miljonit last ja 30 miljonit täiskasvanut, neist märkimisväärne osa rõivatööstuse erinevates etappides.

Sel nädalal võiksime keskenduda nendele lastele ja töölistele, kes meie riideid valmistavad. Sellist ebainimlikku tööjõudu kasutatakse sellepärast, et nii saab ja see on odav. Seni, kuni tarbijad ja ettevõtted ise midagi ei muuda, on suur osa meie riietest valmistatud kannatuste hinnaga. Vastutustundlik tööstus on sageli efektiivsem kui lihtsalt arenguabi andmine.

Selleks, et Eestis toimetavatele ettevõtetele nende kohustusi ja Sinu kui tarbija keskset rolli riiete ostmisel meelde tuletada, saada oma rõivatootjale üks selleteemaline e-kiri või Facebooki sõnum.

E-kiri ei ole päris tehase ülevõtmine, ent sajad või isegi tuhanded ettevõtetele saadetud kirjad panevad ehk probleemi üle mõtlema või isegi teema nädala koosolekul tõstatama.

Kirjuta rõivafirmadele ja uuri, kes tegi sinu riided. Kuidas see ettevõte tagab, et su ostetud riided ei panusta globaalsesse vaesuslõksu?

 Kellele saata? Saada enda kõige sagedamini külastatud rõivapoele. 

Kirja tekst:

Tere!

Olen teie klient ja ostan tihti oma riided just teie poest. Kahjuks ei täpsusta riietele õmmeldud asukohamaa sildid, millistes tingimustes on minu riided valmistatud. Kirjutan teile, et küsida, kes minu riided teeb?

Üle kogu maailma töötab ebainimlikes tingimustes 168 miljonit last, paljud neist rõivatööstusega seotud aladel. Lapstööjõud ei tähenda kerget ja õpetlikku tööd, vaid kas lapse vanuse kohta liiga rasket tööd või nii halbu tingimusi, et nendes töötamine põhjustab pikaajalisi kannatusi ning hoiab arenguriike vaesuslõksus. Kõige suurema tõenäosusega leiab lapstööjõudu riikidest,nagu India, Usbekistan, Hiina, Bangladesh, Egiptus, Tai ja Pakistan.

Ebainimlikud tingimused ja sellest tulenevad pikaajalised kahjud on probleem ka täiskasvanud tööjõu hulgas nt Bangladeshis, Kambodžas, Indias, Vietnamis, Indoneesias ja paljudes teistes riikides. 2013. aastal Bangladeshis kokku varisenud Rana Plaza tehas ja seal hukkunud 1133 inimest on selle probleemi üks kurb tõestus.

Et rõivatööstus on keerukas valdkond (Te vist teate seda), võib lapstööjõud  või ebainimlik töö peidus olla pea igas tarneahela osas. Kuna see on lihtsalt nii odav ja vaesemate riikide järelevalve nii halb, ei saa ilma kontrollimata kindel olla. Tegelikult on rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide hinnangul üpriski tõenäoline, et iga kontrollimata tarneahela osa ja seega lõpuks ka riideeseme taga on kannatav inimene.

Minul lõpptarbijana ei ole võimalust olla detektiiv. Ma ei tea, kust pärinevad mu hilpude puuvillaseemned või niit, isegi kui sildil on kokkuvõtlik „Made in Bangladesh“. Teie aga teate või peaksite teadma, milline on minu ostu mõju riidesildil märgitud riigi töölistele.

Selleks, et oskaksin oma ostuotsuste mõju täies mahus hinnata, palun Teil mulle teada anda, kes mu riided tegi. Kuidas tagab teie ettevõte, et minu riided ei ole valmistatud, kasutades laps- või sunnitud tööjõudu puuvillapõllul, õmblemisel või ükskõik mis teises tootmisetapis? Kas on teil sellest ka mõni tõend peale enda sõna? Olete end kuhugi ehk kirja pannud või kõik oma allhanke partnerid kuskil avaldanud?

Kui minu kiri on teie jaoks sisuliselt täiesti arusaamatu, soovitan tutvuda äärmiselt lugejasõbraliku ülevaatega: http://labs.theguardian.com/unicef-child-labour/.

Head moerevolutsiooni nädalat!

Üleskutse leiad ka Facebookist!

Head Moerevolutsiooni nädalat!

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

About us

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic.

AKÜ is located in Tallinn, Estonia.

AKÜ’s financial year lasts from January 1 to December 31.

AKÜ’s main goal is to improve the creation and implementation of development policy and informing the general public of the issues in development cooperation and their opportunities to participate in it.

AKÜ main acitivities include:

AKÜ’s work is regulated by the laws of the Republic of Estonia and AKÜ’s statute.

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organisations and foundations that are active in the field of development cooperation.

AKÜ’s highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council that is responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly.

AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff.

The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn.

Estonian Roundtable for Development Cooperation brochure (pdf)

Contacts

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a, 10412
A3 building
Skype: terveilm
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee

www.twitter.com/terveilm
www.facebook.com/terveilm
www.linkedin.com

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee
World Day/ Maailmapäev coordinatormaailmapaev@terveilm.ee
GLEN coordinatorglen@terveilm.ee

Members