Terveilm

In English

Liikumine, mis tõi kokku 17 miljonit vabatahtlikku

10.12.2018

Let's Do It Liberia

 Teeme Ära! on kodanikuliikumine, mis algas Eestis 2008. aastal, kui 50 000 inimest ühinesid, et viie tunni jooksul koristada ära kogu riik. Kümme aastat hiljem, 15. septembril 2018 toimus Teeme Ära! Maailmakoristus, mis ühendas koristustalgutele miljonid inimesed.

Teeme Ära! on maailma ajaloo suurim kodanikuliikumine. EV100 programmi osana oli see eestlaste kingitus maailmale meie riigi 100. sünniaastapäeva puhul. 24 tunni jooksul koristasid maakera vähemalt 158 riiki ja 17 miljonit inimest. Loo tegemise hetkeks loeb staap veel statistikat kokku, lõplikud arvud selguvad aasta lõpus, sest lisandub  veel riike, kus koristustalgud ilma või haiguspuhangute tõttu edasi lükati.

 Koristamine on vahend, mitte eesmärk

Maailmakoristuse võrgustike juht Heidi Solba selgitab, et maailmakoristuse liikumine on palju enamat kui lihtsalt koristamine: “Tahame mõjutada maailmas elavate inimeste käitumisharjumusi, ettevõtete tootmist ning seadusandlust, mis aitaks kaasa prügivaba maailma tekitamisele ja hoidmisele. Oleme katalüsaatorid maailma puhastumise poole ja praktiline tegevus on see, mille kaudu inimesed muutuvad”.

Peale maailmakoristust on järgmine samm puhta maailma plaani (Keep It Clean Plan) ellu viimine. See on parimate praktikate koorekiht kogu maailmast, kus nõuanded on jagatud sektorite kaupa – eraisikud, jäätmekäitlusfirmad, valitsused. Selle eesmärk on anda nõu, kuidas minna üle ringmajandusele ja olla prügivaba.

“Riigid on plaani ellu viimises väga erinevatel arenguastmetel. Osades riikides on peaaegu kõik punktid täidetud, osades pole midagi. Mõnedel on väga oluline minna edasi koristuspäevadega, aga on riike, kus see pole enam esimene prioriteet. Koos koristamine toodab võimekust koostööks, annab suurema pildi liikumisest, toob partnereid ja selle pinnalt on lihtsam edasi minna puhta maailma plaaniga”, räägib Heidi.

Ta toob näiteks Bali saared, mis on väga turismile suunatud, kuid kus on meres nii palju prügi, et vees hõljuvad mähkmed lendavad sukeldujatele näkku. “Ilmselt ei lähe sinna tagasi ei surfarid ega sukeldujad. Aga iga riigi prügiprobleem on kõigi riikide probleem, ega Bali prügi ei tule ainult Indoneesiast”, selgitab Heidi.

Globaliseeruva majanduse hädad

Maailma prügiprobleemil on mitu põhjust. Esimese neist saab kokku võtta maailma arenguga:  elanikkond kasvab, kaubandus globaliseerib ja on seotud pakenditega, valikuid tehakse odavuse pinnalt. “Ajalooliselt on riikide jäätmekäitluse praktikad on väga erinevad. Indoneesias, Indias ja osades Aafrika riikides on kaubanduse areng olnud kiirem kui teadlikkuse areng. Varem sõi inimene ainult orgaanilist, viskas koore tee serva ja see sai varsti mullaks. Tänapäeva pakend on plastik, mis ei kõdune, kuid selle teadvustamine on eraldi töö”, toob Heidi näite.

Lisaks on vaja teadlikkust sellest, mis probleemid tekivad prügi kuhjudes – mitmes Aafrika riigis on probleemid puhta joogvee, puudulike kommunikatsioonide ja prügi tõkestatud äravooluga, mis tekitavad haiguspuhanguid. Näiteks, 15. septembril ei saanud Zimbabwe ja Jeemeni lapsed koristustalgutele tulla, kuna sel ajal olid epideemiad ja inimeste liikumist piirati.

Kolmandaks on paljudes riikides puudulik jäätmekäitlus, riigil on madal võimekus midagi muuta ja on ka korruptsiooni. “Mis iganes otsuseid maailma tasemel ühes või teises suures teemas tehakse, enamasti on need mõjutatud erahuvidest. Kes on huvitatud plastiku tootmisest või hanke võidust, sellisel juhul on väga raske muutusi tuua. Kodanikuühiskond on see hääl, kes suudab võib-olla seda muuta, et survestada riike häid otsuseid tegema”, usub Heidi.

Puhtamast maailmast võidavad kõik

Kui suudaksime puhta maailma plaani ellu viia, võidaksid kõik. Kõige rohkem näeb seda tavaline inimene, kellel on tänu sellele tervist rohkem. Kasusaaja on ka ärisektor, kui mõelda ringmajanduse, innovaatilise pakenditööstuse ja jäätmekäitluse peale. Kolmandaks võidab ka riik, sest puhas loodus kutsub turiste ning terve elukeskkond tähendab, et tuleb vähem meditsiinikuludesse panustada.

Heidi leiab, et kestlik areng on holistiline lähenemine teemadele, oskus näha suuremas pildis. “See annab võimaluse integreerida valdkondi, et lahendused oleksid tõesliselt kestlikud.”

Koduleht: Let’s Do It World

Fotod: Let’s Do It World

Miks on nende tegevus oluline?

Üle maailma on mured väga sarnased – loodus hävineb, ebavõrdsus suureneb nii riikide sees kui riikide vahel. Kuigi majandus kasvab, teenivad selle pealt suures osas tulu vaid kõige rikkamad (Oxfami raporti kohaselt läks 82% 2017. aastal teenitud tulust kogu maailmas vaid 1% kõige rikkamate inimeste kätte). Olukorra muutmiseks on vaja koostööd teha, nii vabaühenduste, riikide kui ettevõtete vahel.

Kestliku arengu mõiste võib tuttavalt kõlada, kuid selle sisu jääb tihti segaseks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesmärke on kokku 17, kirjutasime ühe loo iga eesmärgi kohta.

Pikemalt eesmärgi 17 kohta – üleilmne koostöö.

Lugude kirjutamist toetas Põhjamaa Ministrite Nõukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti. 

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee