Terveilm

In English

JAH-haridus annab uudishimu ja eetika

14.11.2018

Anneliis Terep ja Piret Anier on osa kogukonnast, kes loovad Viljandisse esimese kooli Eestis, mille alustalad on lapsesõbralikkus, eluline õpe ja jätkusuutlik areng. Jätkusuutliku arengu haridus otsustati lühendada suupäraselt ja positiivselt JAH-hariduseks.

Anneliis Terep on metoodik-didaktik ja meisterõpetaja, kes on läbi käinud kõik koolitüübid – väikesed kogukonnakoolid ja suured riigikoolid, alternatiivpedagoogika ja erakoolid. Tema eesmärk on ambitsioonikas: “Soovime, et meie kooli lõpetanud on iseseisvalt mõtlevad inimesed, kes muudavad maailma.”

Piret Anier on elukutselt hoopis arhitekt, kes on täiendanud ennast hariduse vallas: “Läksin Tartu Ülikooli waldorfpedagoogikat õppima, sest arhitektiks õppides õpetati kõike muud kui inimest, kelle jaoks ma ruumi loon. Õppisin inimese arengut ja vajadusi, sest teadsin, et soovin arhitektina tegeleda haridusasutustega ja jõuda sügavalt tunnetatud ruumilise vajaduseni.”

Head asjad võtavad aega

Naiste tegevused said alguse juba kuus aastat tagasi, kui JAH-kooli idee hakkas küpsema huvihariduse ja eelkooli kaudu. Sealt koorus välja vanemate vajadus väikese, lapsesõbraliku ja elulise kooli järgi. Hetkel tegelevad lapsevanemad kooli loomise paberimajandusega, selle aasta jooksul soovitakse heakskiit saada 1-6. klassi õppekavale, tulevikus arendatakse seda kuni põhikooli lõpuni.

Piret Anier ja Anneliis Terep Foto: Arengukoostöö Ümarlaud

JAH-õppekava on ainulaadne – seal on osasid igast süsteemist, kuid see ei kopeeri neist ühtegi. Terviku moodustavad riiklik õppekava, Steineri pedagoogika ja jätkusuutlik areng. Anneliis räägib, kuidas jõuti oma õppekavani: “Eestis on hetkel kaks valikut – riiklik või waldorf. Riiklik süsteem on tugevalt reguleeritud, näiteks tunnid peavad olema eraldi, kuigi kehaline kasvatus ja loodusõpetus võiks ju sama õuetund olla. Waldorf tuleb kristliku traditsiooniga Saksamaalt ja tundsime, et selle juurde võiks tuua vabaduse usu ja südametunnistuse osas. Meie eesmärk on anda isetegemist, iseolemist, praktilist ja aktiivset õppimist. Iseseisva mõtlemise suur osa on mõistmine, mitte hukka mõistmine.”

Vähem tunde, rohkem uudishimu

Piret räägib, et uues koolis hakkab õppimine käima seoste loomise ja laste uudishimu kaudu. Pisikeses ja koduses koolis on perekonnatunne igal lapsel ja vanemal.

Kool ei ole teistsugune ainult vormilt, uued õppeaineid toetavad selle põlvkonna laste vajadusi: “Ettevõtluse ABC algab juba esimesest klassist, aga see ei räägi raha teenimisest, vaid sellest, kuidas olla kasulik kogukonnale, loodusele ja maailmale. Näiteks filosoofia aine annab lastele võimaluse tegeleda moraali, esteetika ja eetikaga, aga mitte teoreetiliselt, vaid nad ise küsivad praktilisi küsimusi ja otsivad neile vastuseid,” selgitab Piret.

Anneliis leiab, et kooli kõige tähtsam küsimus on lapse iseseisva mõtlemise toetamine: “Tahame hoida lapse maailma avastamise rõõmu koolisüsteemis, et see kasvaks teadlikuks teadmiseks.”

Uus õppekava tundub nii lahe ja loomulik, et paratamatult tekib küsimus, miks seda siiani ei ole tehtud?  Iga uue süsteemi loomine võtab aega  ja praeguste seaduste järgi on keeruline näiteks uue juhtimissüsteemi loomine, kus õpetaja saab pühenduda lastele. “Hetkel on õpetaja väsinud ja kurnatud bürokraatiast, ta ei jaksa seista säravate silmadega klassi ees ning lapsi inspireerida,” räägib Anneliis.

Näpud mulda!

Samal ajal kooli ja õppekavade loomisega käivad ka sisulised tegevused. Piret ja Anneliis näitavad meie kohtumisel esimest osa ökosüstemide käsiraamatute sarjast. See räägib mullast – teema, mis on inimkonna ja liikide ellujäämise seisukohalt ülioluline, aga mille peale me enamasti ei mõtle. Euroopas hinnatakse, et intensiivse põllumajanduse ja kemikaalide kasutuse tõttu on meil viljakat mulda jäänud vähem kui sajaks saagiks, nii et praegu koolis käivad lapsed peavad selle teemaga kindlasti täiskasvanuna oluliselt teadlikumalt tegelema.

Käsiraamat on inspireeriv materjal, mida soovitakse viia kõikidesse koolidesse. Iga õpetaja võib seda kasutada nii palju, kui ise tahab. Tulevikus on plaan lisaks olemasolevale teha samasugused käsiraamatud kõikide ökosüsteemide kohta. Kõik see on osa kestlikust eluviisist, mille Anneliis võtab kokku ühe lausega: “Ühiskonna, keskkonna ja majanduse omavahelised suhted ajas ja ruumis, et ka järeltulevad põlved ning liigid siia tulevikus ära mahuksid.”

Koduleht: Oja kool

Kaanefoto: Oja kool

Miks on nende tegevus oluline?

Haridus on üks viis, kuidas maailmas luua rahu ja heaolu kõigile. Arenguriikides saavad juba 91% lastest alggariduse, kuid 57 miljonit last ei käi endiselt koolis. Eestis räägime aga sellest, kuidas luua koolisüsteem, mis toetab iga lapse arengut ning annab talle kaasa väärtused, mis väärtustavad loodust, austavad kõiki inimesi ning tagavad töökoha ka 30 aasta pärast, kui täna kooli astuvad lapsed on tööturul.

Kestliku arengu mõiste võib tuttavalt kõlada, kuid selle sisu jääb tihti segaseks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesmärke on kokku 17, kirjutasime ühe loo iga eesmärgi kohta.

Pikemalt eesmärgi 4 kohta – kvaliteetne haridus.

 

Lugude kirjutamist toetas Põhjamaa Ministrite Nõukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti. 

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee