Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Vimeo
Youtube
Linkedin
Google +
800px-Cotton_field_kv10

Puuvillased rõivad on paljude lemmikud, kuna on naha vastas mõnusad ning lasevad õhku läbi. Enne uue kleidi või särgi ostmist peaks siiski mõtlema, millise jälje tema riided jätavad loodusele ja särgi tootnud inimestele.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Anna Karolini sõnul kasutatakse puuvilla kasvatamiseks meeletutes kogustes pestitsiide, mis teeb sellest ühe keskonnavaenulikuma materjali. „Maailma putukamürkidest läheb puuvilla tarbeks neljandik, kuigi puuvilla all on vaid 2,5% haritavast maast. Hektari puuvilla kasvatamisel kasutatakse umbes kilo jagu mürke.“

Peale selle, et pestitsiidid rikuvad ökosüsteemi loomulikke protsesse, kahjustavad mürgid ka põllul töötavate inimeste tervist. Tunnustatud keskkonnaõiguse fondi (Environmental Justice Foundation) andmetel saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget. Maailma Looduse Fond on öelnud, et igal aastal sureb mürgistusse 20 000 – 40 000 inimest.

„Keskkonna seisukohast on märkismisväärne ka see, et iga kilo puuvilla kasvatamiseks kulub üks kuupmeeter vett, teksapaari tootmiseks aga koguni 8000 liitrit vett. Arvestades, et puuvilla päritoluriikides on tihti niigi vähe vett, siis ei ole mõistlik seda kulutada puuvilla tootmisele, kui seda võiks hoopis toidu kasvatamiseks kasutada“, selgitas Andrespok.

Samas on puuvill olulisim looduslik tekstiilikiud. Seda kasvatatakse 70 riigis ja maailmas sõltub puuvillakasvatusest umbes 100 miljoni perekonda, seda peamiselt arengumaades. Nendele inimestele on see peamine või lausa ainus sissetulekuallikas, kuid puuvilla turuhinna langus on ots otsaga kokku tulemise äärmiselt raskeks teinud. Hinnalanguse põhjustavad põllumajandustoetused, mida Ameerika, Euroopa ja Hiina oma põllumeestele maksavad. Selle tõttu tekib ületootmine, mis langetab järjest puuvilla hinda.

 

800px-Cotton_field_kv43-e1405626846826

Iga puuvillatups, mis kunagi meie särki jõuab, on harva jälitatav. Nii ei saa me alati kindlalt väita, kas see või teine tavasärk on röövellikult toodetud. Kui tahame kindlad olla, et särk toodeti loodusesse ja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis tasub kõrva taha panna järgmised soovitused:

  • Kõige keskkonnasõbralikum ja nutikam lahendus on taaskasutus. Moetrendide jälgijatele pakuvad lahendusi upcycling tooted.
  • Osta õiglase kaubanduse (fairtrade) sertifikaadiga rõivaid, mille puhul on tagatud, et puuvilla kasvatajad saavad oma töö eest õiglast tasu ning et tootmises järgitakse rangeid keskkonnanõuded.
  • Kui tahad kindlasti just puuvilla, siis ainus võimalus puuvilla keskkonnasäästlikult toota on teha seda mahepõllumajanduslikult (organic cotton).
  • „Öko-Tex Standard 100” märgistus tootel tagab, et tooteid on testitud teatud kahjulike ainete suhtes. Need tooted on küll keskkonnasõbralikumad, ent mitte mahedalt toodetud.
  • Tavaline puuvill on kindlasti kõige halvem valik. Eelista alternatiivseid saadaolevaid materjale, mis on kestlikumad. Puuvilla aletrnatiividena võiks kaaluda kodumaisest villast, aga ka bambusest, kanepist, ökopuuvillast, sojast, tencel-is ja harva isegi sünteetilistest materjalidest rõivaid.

Põhjalikud soovitused keskkonnateadlikuks riietumiseks leiab Bioneeri portaalist.

Fotod: Wikimedia commons

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

IMG_0642

14.06.2017

Kuidas teha keerulised teemad lihtsaks? Helsinki Maailmaküla parimad palad

Iga aasta maikuu viimasel nädalavahetusel toimub Helsinkis Maailmaküla festival. Lisaks kümnetele diskussioonidele ja kontserditele osales sel aastal 60 maailmatoidu pakkujat, 400 organisatsiooni ja 78 000 inimest. Katrin ja Mari AKÜst käisid kohapeal, et koguda ideid ja…

Loe lisaks
mozambique-location-on-the-africa-map

14.06.2017

Peatüki lõpp

Reaalelu “Ameerika mäed” – külm higi otsa ees ja silmad kinni surutud. Pärast Pariisi kliimaleppest taganemist on nüüd vist küll kõigile selge, et me tegelikult ka oleme kogu täiega, kõik koos selle pea alaspidi tundmatusse…

Loe lisaks
consensus concord3

14.06.2017

Uus Euroopa arengukonsensus “Meie maailm. Meie väärikus. Meie tulevik”

19. mail võeti vastu uus Euroopa Arengukonsensus, üsna kõlava ja ambitsioonika nimega dokument. Juuni alguses sai see Euroopa Arengupäevadel Brüsselis ka allkirjad alla. Kõik on uus juunikuus! Või ei ole? Mis on Euroopa arengukonsensus? Põhimõtteliselt…

Loe lisaks
savethedate - v2ike_v1

14.06.2017

AKÜ juunis

Meil on 16. juunil nädalal üldkoosolek! AKÜ liikmeskond koguneb neljapäeval Tartus Sisevete Saatkonnas, vaatab tagasi möödunud aastale ja heidab pilgu tulevikku. Muidu on juuni nagu alati – kõik töö tuleb enne jaanipäeva purki saada, et…

Loe lisaks