Terveilm
Menu
Facebook
Twitter
Youtube
Linkedin

Puuvillased rõivad on paljude lemmikud, kuna on naha vastas mõnusad ning lasevad õhku läbi. Enne uue kleidi või särgi ostmist peaks siiski mõtlema, millise jälje tema riided jätavad loodusele ja särgi tootnud inimestele.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Anna Karolini sõnul kasutatakse puuvilla kasvatamiseks meeletutes kogustes pestitsiide, mis teeb sellest ühe keskonnavaenulikuma materjali. „Maailma putukamürkidest läheb puuvilla tarbeks neljandik, kuigi puuvilla all on vaid 2,5% haritavast maast. Hektari puuvilla kasvatamisel kasutatakse umbes kilo jagu mürke.“

Peale selle, et pestitsiidid rikuvad ökosüsteemi loomulikke protsesse, kahjustavad mürgid ka põllul töötavate inimeste tervist. Tunnustatud keskkonnaõiguse fondi (Environmental Justice Foundation) andmetel saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget. Maailma Looduse Fond on öelnud, et igal aastal sureb mürgistusse 20 000 – 40 000 inimest.

„Keskkonna seisukohast on märkismisväärne ka see, et iga kilo puuvilla kasvatamiseks kulub üks kuupmeeter vett, teksapaari tootmiseks aga koguni 8000 liitrit vett. Arvestades, et puuvilla päritoluriikides on tihti niigi vähe vett, siis ei ole mõistlik seda kulutada puuvilla tootmisele, kui seda võiks hoopis toidu kasvatamiseks kasutada“, selgitas Andrespok.

Samas on puuvill olulisim looduslik tekstiilikiud. Seda kasvatatakse 70 riigis ja maailmas sõltub puuvillakasvatusest umbes 100 miljoni perekonda, seda peamiselt arengumaades. Nendele inimestele on see peamine või lausa ainus sissetulekuallikas, kuid puuvilla turuhinna langus on ots otsaga kokku tulemise äärmiselt raskeks teinud. Hinnalanguse põhjustavad põllumajandustoetused, mida Ameerika, Euroopa ja Hiina oma põllumeestele maksavad. Selle tõttu tekib ületootmine, mis langetab järjest puuvilla hinda.

 

800px-Cotton_field_kv43-e1405626846826

Iga puuvillatups, mis kunagi meie särki jõuab, on harva jälitatav. Nii ei saa me alati kindlalt väita, kas see või teine tavasärk on röövellikult toodetud. Kui tahame kindlad olla, et särk toodeti loodusesse ja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis tasub kõrva taha panna järgmised soovitused:

  • Kõige keskkonnasõbralikum ja nutikam lahendus on taaskasutus. Moetrendide jälgijatele pakuvad lahendusi upcycling tooted.
  • Osta õiglase kaubanduse (fairtrade) sertifikaadiga rõivaid, mille puhul on tagatud, et puuvilla kasvatajad saavad oma töö eest õiglast tasu ning et tootmises järgitakse rangeid keskkonnanõuded.
  • Kui tahad kindlasti just puuvilla, siis ainus võimalus puuvilla keskkonnasäästlikult toota on teha seda mahepõllumajanduslikult (organic cotton).
  • „Öko-Tex Standard 100” märgistus tootel tagab, et tooteid on testitud teatud kahjulike ainete suhtes. Need tooted on küll keskkonnasõbralikumad, ent mitte mahedalt toodetud.
  • Tavaline puuvill on kindlasti kõige halvem valik. Eelista alternatiivseid saadaolevaid materjale, mis on kestlikumad. Puuvilla aletrnatiividena võiks kaaluda kodumaisest villast, aga ka bambusest, kanepist, ökopuuvillast, sojast, tencel-is ja harva isegi sünteetilistest materjalidest rõivaid.

Põhjalikud soovitused keskkonnateadlikuks riietumiseks leiab Bioneeri portaalist.

Fotod: Wikimedia commons

Kommentaarid:

Seonduvad uudised

1.08.2017

Terveilm.ee soovitab @ Arvamusfestival 2017!

Sõbrad, siin on ülevaade Arvamusfestivalil toimuvatest aruteludest, mida soovitame kuulata. Kui oled globaalsetest arengutest huvitatud, ära maga maha!   Arengukoostöö Ümarlaud ehk meie ise korraldame kaks arutelu. 11. augustil kell 18.00 arutletakse Äärealal teemal “Kui…

Loe lisaks

18.07.2017

Hannes Astok: Eesti kogemus on maailmas kuldaväärt

Hannes Astok (E-riigi Akadeemiast) töötas 4 kuud ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) peakorteris, et aidata kavandada e-riigi alaseid projekte arenguriikides. UNDP on ÜRO suurim allorganisatsioon, mis tegutseb ligi 170 riigis. Oma intervjuus räägib ta helikopteri vaatest maailmale…

Loe lisaks

18.07.2017

Ühe pere lugu: Asia ja Hussam

Asia ja Hussam saabusid Eestisse möödunud aasta septembris. Hussam on hariduselt lastearst, Asia on aga õppinud prantsuse keelt. Nad lahkusid Süüriast 2016. aasta alguses, kui Asia oli 4 kuud lapseootel ning olukord koduriigis muutus väljakannatamatuks….

Loe lisaks

18.07.2017

Veganpere: Me ise halvustasime ka kunagi veganeid, aga vaadake meid nüüd!

Anett ja Martin on eestlastest veganid, kelle tee on neid Inglismaale elama viinud. Martin õpib akustiliseks inseneriks ja Anett on kodune kaheaastase tütre Mayaga. “Üks on praegu praktikant akustikafirmas, teine üritab väikse lapse kõrvalt normaalseks…

Loe lisaks