Kestlik tarbimine ja tootmine taotleb „vähemaga rohkema tegemist“. See hõlmab erinevaid asjaosalisi, mh ettevõtteid, tarbijaid, poliitikakujundajaid, teadlasi, jaemüüjaid, meediat ja arengukoostöö asutusi.

Lisaks eeldab see süsteemset lähenemist ja koostööd tarneahela osaliste vahel alates tootjast kuni lõppkliendini välja. See tähendab tarbijate kaasamist teavituskampaaniate ja õpetuse kaudu säästva tarbimise ja elustiili kohta.

Faktid:

• Igal aastal lõpetab prügikastides või läheb raisku hinnanguliselt kolmandik kogu toodetud toidust, mis vastab 1,3 miljardile tonnile toidule 1 triljoni dollari väärtuses
• Kui üle maailma läheksid inimesed üle energiasäästlike lambipirnide kasutamisele, säästaks see aastas 120 miljardit USA dollarit
• Kui maailma rahvaarv jõuab 2050ndaks aastaks 9,6 miljardini, läheb praeguste elustiilide ülalhoidmiseks vaja peaaegu kolme planeedi jagu loodusvarasid

Vesi

• Alla 3% maailma veest on magevesi (joodav), millest 2,5% paikneb jäätunud kujul Antarktikas, Arktikas ja liustikes. Seepärast sõltub inimkond ökosüsteemi ja joogivee vajaduste katmisel 0,5% olemasolevatest veevarudest.
• Inimesed saastavad vett kiiremini kui loodus suudab seda ringlusse võtta ja vett jõgedes ja järvedes puhastada.
• Enam kui miljardil inimesel puudub ligipääs joogiveele
• Liigne veekasutus toob kaasa ülemaailmse veepuuduse
• Vesi on looduse poolt tasuta, aga selle kohaletoimetamiseks vaja minev taristu on kulukas

Energia

• Vaatamata plaanidele energiat säästa, kasvab energiatarve OECD riikides 2020ndaks aastaks veel 35% võrra
• Kaubanduslik ja majapidamistes kasutatav energia on teine kõige kiiremini kasvav ülemaailmne energiakasutuse valdkond pärast transporti
• 2002. aastal koosnes OECD riikide autobaas 550 miljonist sõidukist (75% neist on eraautod). 2020ndaks aastaks prognoositakse erasõidukite osakaalu tõusu 32% võrra. Arvatakse, et mootorsõidukite läbisõit kasvab 40% võrra, lennureiside hulk kolm korda.
• Majapidamised tarbivad 29% maailmas toodetavast energiast ja toodavad seega 21% tekkivast CO2 heitest
• Viiendik 2013. aastal lõpptarbijani jõudnud energiast toodeti taastuvenergiaallikatest

Toit

• Igal aastal läheb raisku 1,3 miljardit tonni toitu, samas kui miljard inimest on alatoitunud ja veel miljard näljas
• Toidu ületarbimine on meie tervisele ja keskkonnale otsustava tähtsusega
• Üle maailma on 2 miljardit inimest ülekaalulised või rasvunud
• Pinnasekahjustused, mullaviljakuse vähenemine, mittesäästlik veekasutus, ülekalastamine ja merede reostamine vähendavad loodusvarade võimet varustada inimesi toiduga
• Toidusektor võtab enda alla ligikaudu 30% maailma energiatarbest ja vastutab 22% kasvuhoonegaaside heite eest

Eesmärgid:

• Rakendada säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastane raamistik – tegutsema peavad kõik riigid eesotsas arenenud riikidega, võttes arvesse arenguriikide arengutaset ja võimekust.
• Saavutada 2030. aastaks loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine.
• Vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta. Vähendada toidu kadu tootmis- ja tarneahelas, kaasa arvatud saagikoristusjärgsed kaod.
•  Saavutada 2020. aastaks kemikaalide ja kõikide jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kogu nende elutsükli jooksul. Vähendada oluliselt nende sattumist õhku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende negatiivne mõju inimtervisele ja keskkonnale.
• Vähendada 2030. aastaks jäätmete teket prügi tekke vähendamise, ringlussevõtu ja taaskasutamisega.
• Stimuleerida ettevõtteid (eelkõige suurettevõtteid ja rahvusvahelisi kontserne) tegutsema säästvalt ning lisama säästmist käsitlev teave oma aruannetesse.
• Toetada säästvaid riigihankeid kooskõlas riikide tegevuspoliitikate ja prioriteetidega.
• Tagada 2030. aastaks, et kõik inimesed on informeeritud ja teadlikud säästvast arengust ning loodusega kooskõlas olevast eluviisist.
• Toetada arenguriike, et nad saaksid suurendada oma teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, et minna üle säästvale tarbimisele ja tootmisele.
• Töötada välja ja rakendada vahendid, mille abil mõõta säästva arengu mõju säästvale turismile, mis loob töökohti ja propageerib kohalikku kultuuri ja tooteid.
• Kaotada raiskavat tarbimist soodustavad ebatõhusad fossiilsete kütuste toetused, kõrvaldades turumoonutused vastavalt kohalikule olukorrale, kaasa arvatud maksustamise ümberkorraldamine ja olemasolevatest kahjulikest toetustest järk-järguline loobumine vastavalt nende kahjulikule keskkonnamõjule, võttes täielikult arvesse arenguriikide spetsiifilisi vajadusi ja tingimusi ning viies võimalik negatiivne mõju nende arengule miinimumini viisil, mis kõige vähem kahjustab vaeseid ja mõjutatavaid kogukondi.

Lingid:

The 10-Year Framework of Programmes on Sustainable Consumption and Production

UN Environment Programme – Resource efficiency

Allikas: UN.org