Terveilm

In English

Tehnoloogia kasutamine humanitaarkriisides toob uued riskid

06.05.2014

Täna toimunud humanitaarabi konverentsil tõdeti, et tehnoloogia annab uusi võimalusi humanitaarkriisidesse sattunud inimeste päästmiseks, kuid tekitab ka täiesti uusi riske.

Kristin Bergtora Sandvik, Norra Humanitaaruuringute Keskuse direktor rääkis tehnoloogia kasutamisest Filipiinide looduskatastroofi ajal. “Filipiinidel kasutati droone, mis suutsid lennata katastroofipiirkonna kohal ja teha fotosid maapinnast. Nii sai leida ja päästa abivajajaid, aga ka otsustada, millises järjekorras alustada alade puhastamist ja kuhu ehitada ajutised peavarjud. Kuigi 71% filipiinlastest olid mobiilid, tuleb SMS-teavitusi planeerides meeles pidada, et katastroofid võivad kahjustada mobiilide infrastruktuuri, rääkimata elekrivarustusest. Kuigi me armastame tehnoloogiat, on vana hea raadio vahel parim meedium inimesteni jõudmiseks.”

AS Regio tegevjuht Ülo Säre tõi tehnoloogia võimalustest rääkides näiteks Pärnu üleujutused. “Satelliitidelt, ilmateenistuselt ja kaartidelt saadud infot analüüsides on võimalik öelda maja täpsusega, kuhu üleujutus jõuab. Täpsed ennustused, kui palju vesi tõuseb, saab teha isegi kuni 10 tundi varem ja nii saab inimesed õigeaegselt evakueerida. Mobiilivõrkudes asuvate seadmete asukohtade analüüsimine annab ka võimaluse teada saada, kui mitu inimest oli üleujutuse alal, kes on lahkunud ja kes on veel piirkonnas.”

Suurima riskina tehnoloogia kasutamisel tõi Sandvik välja, et humanitaarabi organisatsioonid muutuvad küberrünnete sihtmärkideks. “Kriisipiirkondade kohta kogutakse meeletul hulgal infot, mis sisaldavad näiteks täpseid fotosid inimestest ja nende asukohtadest. See info on konfliktide osapooltele kasutatav ka luureinfona ja on võimalus, et meie süsteemidesse häkitakse sisse ilma, et sellest ise arugi saaksime. Tehnoloogiat kasutades peame ka selleks valmis olema.”

Arengukoostöö Ümarlaua korraldatud konverents “Kuidas mõjutavad humanitaarkriisid Eestit?” on eelsündmus31. mail toimuvale Maailmapäevale. Üheksandat korda toimuva Maailmapäeva eesmärk on suurendada Eesti inimeste teadlikkust humanitaarkriisidest ja humanitaarabist ning näidata, kuidas saame kriisipiirkondades olevaid inimesi aidata.

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 29 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon. AKÜ korraldab konverentsi koostöös Välisministeeriumiga, seda rahastavad Euroopa Komisjon ja Välisministeerium.

Lisainfo:
Katrin Pärgmäe
Arengukoostöö Ümarlaud
Kommunikatsioonijuht
56 623 823
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee