Terveilm

In English

1% inimkonnast on pidanud ümber asuma: UNHCRi globaalsete trendide aruanne

20.06.2020

ÜRO pagulasamet UNHCR kutsub täna üles kogu maailma riike võtma rohkem ette kodude leidmiseks miljonitele pagulastele ja teistele, kes on konfliktide, tagakiusamise või avalikku korda tõsiselt häirinud sündmuste tõttu ümber asuma pidanud. Nagu täna avaldatud raportist lugeda võib, mõjutab sundümberasumine nüüd rohkem kui ühte protsenti inimkonnast – 1 inimest 97-st – ning üha vähem põgenenuid saab koju naasta.

ÜRO pagulaste ülemvoliniku globaalsete trendide aastaaruandest, mis avaldati kaks päeva enne 20. juuni ülemaailmset pagulaspäeva, nähtub, et 2019. aasta lõpus oli ümber asuma pidanud enneolematult suur arv inimesi – 79,5 miljonit. UNHCR pole suuremat arvu näinud.

Aruandes tuuakse välja, et väljavaated pagulaste olukorra kiireks paranemiseks on vähenenud. 1990ndatel suutis igal aastal koju naasta keskmiselt 1,5 miljonit põgenikku. Viimase kümne aasta jooksul on see arv langenud umbes 385 000-ni, mis tähendab, et sundümberasumise kasv ületab täna lahendusi.

„Oleme tunnistajaks muutunud reaalsusele, kus sunnitud ümberasumine on tänapäeval mitte ainult palju laiemalt levinud, vaid pole ka enam lühiajaline ja ajutine nähtus,“ ütles ÜRO pagulaste ülemvolinik Filippo Grandi. „Inimestelt ei saa oodata, et nad elavad aastaid turbulentsetes tingimustes, ilma võimaluseta koju minna ja lootuseta ehitada tulevikku seal, kus nad viibivad. Vajame täiesti uut ja vastutulelikumat suhtumist kõigisse põgenejatesse ning palju tugevamat tegutsemisindu, et lahendada need aastaid kestvad konfliktid, mis on sellise tohutu kannatamise põhjuseks.“

ÜRO Pagulasameti globaalsete trendide aruandest selgub, et eelmise aasta lõpus ümber asuma pidanud 79,5 miljonist olid 45,7 miljonit inimesed, kes olid põgenenud omaenda riigi sees teistesse piirkondadesse. Ülejäänud olid teistesse riikidesse ümber asunud inimesed, neist 4,2 miljonit olid inimesed, kes ootasid varjupaigataotluste lahendamist, 29,6 miljonit olid pagulased ja teised, kes olid sunnitud väljaspoole oma riiki ümber asuma.

Aastane kasv võrreldes 2018. aasta lõpu näitaja 70,8 miljoniga tuleneb kahest peamisest tegurist. Esiteks, murettekitavad uued sundümberasumised 2019. aastal, eriti Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sahelis, Jeemenis ja Süürias – neist viimases kestab konflikt juba kümnendat aastat ja moodustab ainuüksi oma 13,2 miljoni põgeniku, varjupaigataotleja ja sisepõgenikuga kokku kuuendiku kogu maailma ümberasuma pidanute koguarvust.

Teiseks on paremad andmed Venezuela kodanike kohta väljaspool nende riiki, kellest paljud ei ole seaduse kohaselt pagulaste või varjupaigataotlejatena registreeritud, kuid kelle jaoks on vaja rakendada rahvusvahelise kaitse meetmeid.

Kõigis nendes arvudes on mitmeid individuaalseid ja väga isiklikke kriise. Ümber asuma pidanute hulgas on rohkem lapsi (hinnanguliselt 30–34 miljonit, neist kümned tuhanded on ilma saatjata) kui näiteks kogu Austraalia, Taani ja Mongoolia elanike arv kokku. Samas on 60-aastaste ja vanemate ümber asuma pidanute inimeste osakaal (4 protsenti) palju väiksem kui kogu maailma elanikkonnas (12 protsenti) – statistika, mis räägib mõõtmatust südamevalust, meeleheitest, ohverdustest ja oma lähedastest lahus olemisest.

asja, mida peaksite teadma sundümberasumise kohta

  • Vähemalt 100 miljonit inimest olid viimasel kümnendil sunnitud põgenema oma kodust, otsides pelgupaika oma riigist või väljaspool seda. See tähendab rohkem põgenevaid inimesi kui kogu Egiptuse elanikkond kokku, mis on maailma 14. kõige rahvarikkam riik.
  • Sunnitud ümberasumine on peaaegu kahekordistunud alates 2010. aastast (41 miljonit siis ja 79,5 miljonit nüüd).
  • 80 protsenti maailma ümber asuma sunnitud inimestest asub riikides või territooriumidel, kus on kõrge toiduga kindlustamatus ja alatoitumus – paljud neist maadest on kliima- ja teiste õnnetuste ohus.
  • Rohkem kui kolm neljandikku maailma pagulastest (77 protsenti) on sattunud pikaajalise ümberasumise olukorda – näiteks olukord Afganistanis kestab juba viiendat aastakümmet.
  • Rohkem kui kaheksa kümnest pagulasest(85 protsenti) asuvad mõnes arenguriigis, tavaliselt selle riigi naaberriigis, kust nad põgenesid.
  • Kaks kolmandikku piiriüleselt ümberasuma pidanudinimestest tulevad viiest riigist: Süüria, Venezuela, Afganistan, Lõuna-Sudaan ja Myanmar.
  • Globaalsete trendide aruanne võtab arvesse kõik suuremad ümberasuma sunnitud põgenike kogukonnad, sealhulgas 5,6 miljonit Palestiina pagulast, kes kuuluvad ÜRO Palestiina abi- ja tööagentuuri hoole alla.
  • 2030. aasta säästva arengu kohustus “mitte kedagi maha jätta” hõlmab nüüd sõnaselgelt pagulasi tänu uuele näitajale pagulaste kohta, mille ÜRO statistikakomisjon kiitis heaks käesoleva aasta märtsis.

****

MÄRGE: UNHCRi globaalsete trendide aruanne avaldatakse paralleelselt selle ülemaailmse aruandega, mis annab ülevaate UNHCRi meetmetest põgenike, aga ka kõigi maailma teadaolevate kodakondsuseta elanikkondade heaks.

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee