11. aprillil avaldas OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) esialgse statistika 2023. aasta ametliku arengukoostöö ja humanitaarabi rahastuse (ODA) kohta doonorriikide poolt. 2023 aastal ulatus ODA summa kõigi aegade kõrgeima tasemini ehk 223,7 miljardi dollarini. See moodustab 0,37% OECD DAC liikmete kogurahvatulust ja näitab 1,8%-list kasvu võrreldes 2022. aastaga. 

Sisuliselt pole aga põhjust liigselt rõõmustada. Euroopa arengukoostöö võrgustiku CONCORD raportist selgub, et EL-i ODA nn tõus tuleb suuresti ülehinnatud (inflated) numbritest, olles osa trendist, mida on ka varasemad raportid esile tõstnud. Nn ülehindamine tuleneb sellest, et ametlikke rahalisi vahendeid kasutati mh pagulaste majutuskulude katmiseks doonorriikide piirides. Aastal 2023 eraldati pagulastega seotud kuludeks pea 31 miljardit dollarit ning need kulud moodustavad 13,8% kogu ODA-st. 

Hoolimata kodanikuühiskonna selgetest hoiatustest raporteerisid Euroopa Liit ja selle liikmesriigid aga ametliku arenguabina kokku 15 miljardit eurot, mis suunati tegelikkuses riigisisesteks tegevusteks, tulemaks toime pagulaste sissevooluga pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrianasse. See asetab aga EL-i ja liikmesriigid veidrasse olukorda, kus ollakse justkui ise oma ametliku arenguabi peamine saaja. Kuigi need kulutused on väga olulised ja vajalikud, ei aita need kaasa EL-i partnerriikide arengule, mistõttu on selliste kulutuste raporteerimine ametliku ODA all kodanikuühiskonna poolt taunitud, kuna rikub arengukoostöö ja humanitaarabi mainet ja läbipaistvust. Siiski on näha ka paljulubavaid praktikaid. Näiteks käputäis liikmesriike, nagu nt Slovakkia ja Belgia, jätsid osaliselt oma raportitest pagulastega seotud kulud osaliselt välja. 

Aastal 2023 vähenes Eesti ODA võrreldes 2022. aastaga ligi 51,4% võrra. Seda just seetõttu, et varasemalt olime raporteerinud riigisiseseid pagulasi toetavaid kulusid. OECD reeglite kohaselt aga saab selliseid kulutusi raporteerida vaid esimese kaheteistkümne kuu jooksul, mis ongi põhjustanud numbrite drastilist langust. Arengukoostöö Ümarlaud soovitab Eestil tulevikus mitte raporteerida riigisiseseid kulutusi kui osa ametlikku arengukoostööst, kuna see tekitab ülepaisutatud ja ebarealistlikke tulemusi ning kahjustab meie arengukoostöö kredibiilsust. Kui arvata välja Eesti kulutused põgenike toetamiseks, oli meie arengukoostöö kogumaht aastal 2023 70 miljonit eurot ehk 0,19% kogurahvatulust, mis markeerib siiski mõningast arengukoostöö rahastuse kasvu, võrreldes sõjaeelsete aastatega, mil Eesti ODA oli pikemat aega 0,16% kandis.