fbpx

Terveilm

In English

Haana Zuba-Reinsalu: Jätkusuutlikkuse vankrit veab haridus

05.12.2019

Luua Metsanduskoolis saab kvaliteetse hariduse ka täiskasvanud matkajuht, kes hakkab loodusteadmisi retkede käigus edasi jagama. Foto kasutamine autori loal.

Luua Metsanduskoolis saab kvaliteetse hariduse ka täiskasvanud matkajuht, kes hakkab loodusteadmisi retkede käigus edasi jagama. Foto kasutamine autori loal.

Luua Metsanduskool osales kevadel AKÜ kestliku arengu huvikaitsekoolitusel ning jagab nüüd Huvitavas Koolis koolituse järelkajana mõtteid kestliku arengu eesmärkidest hariduse kontekstis.

Jätkusuutlikkuse vankrit veab haridus
Haana Zuba-Reinsalu, Luua Metsanduskooli direktor

Kestlik areng on viimastel aastatel meie igapäeva pugenud paljukasutatud ning kõikidesse arengukavadesse kirjutatud mõiste. Kestlikkust väärtustada on lihtsalt kaasaegne ning kohusetundlik, ehkki strateegiatest tegudeni jõutakse enamikes organisatsioonides teosammul. Luua Metsanduskoolis on aga kestliku arengu põhimõtteid järgitud algusest peale – ka siis, kui me ei olnud veel maailmas jõudnud kliimasõjaeelsesse seisundisse.

Jätkusuutlikkuse üks olulisemaid valdkondi on haridus, mis peab olema ise kestev ning samas ka toetama kestlikku arengut, andes õpilastele eluks kaasa vajalikud oskused, teadmised ja väärtusruumi. Haridus Eestis on kõigile kättesaadav – olenemata soost või vaadetest, sõltumata õppija majanduslikust olukorrast. Selline haridus aitab nii noortel kui täiskasvanud õppijatel paremini mõista nii nende enda kui ühiskonna toimimist, näha võimalusi ja tagajärgi nii globaalsel kui ka kohalikul tasandil, edendada kriitilist mõtlemist ja arvestada tulevikuga. Üks kool, eriti veel päris oskuste omandamisele keskendunud kutseõppeasutus, toob muidu üsna vaiksesse maapiirkonda elu ja noori. Elu maal oleks täna mitmetes Eesti piirkondades kooli, kui ühe suurema tööandjata kui mitte võimatu, siis kaunis kurb.

Tänasel päeval on kestliku arengu põhimõtted meie õppetöö ja praktikate aluseks. Metsandushariduses, ning tegelikult kogu koolisüsteemis, lühiajalist perspektiivi nähes tegutseda ei saagi. Eesti ainsa metsanduskoolina oleme ette näinud, et iga meie lõpetaja majandab metsi jätkusuutlikult – nii, et mets meil ega mujal ei lõppeks kunagi otsa. Haritud metsameeste käe läbi on metsad hooldatud ja terved, raiutud puude asemele kasvatatakse uued ning lastelastele jäetakse veelgi paremas seisukorras metsad kui praegu. Luua Metsanduskooli suurim praktikakeskkond on meie metskond, kus kõik metsad on PEFC sertifikaadiga, st arvestame ka praktiliste tööde õpetamisel eelkõige metsa heaoluga. Meie koolist tunnistusega lahkudes on noorte spetsialistide ajukurrud jätkusuutlikkuse väärtustamisest läbi põimunud.

Luua Metsanduskool istutab igal aastal kümneid tuhandeid uusi metsataimi Foto kasutamine autori loal.

Luua Metsanduskool istutab igal aastal kümneid tuhandeid uusi metsataimi. Foto kasutamine autori loal.

Võttes eesmärgiks, et jätkusuutlikud peavad olema kõik muud organisatsiooni tegevused peale õpetamise, põrkuvad paraku omavahel ohud ja võimalused – majanduslik versus ökoloogiline jätkusuutlikkus. Meie soov kasutada rohelist transporti, rakendada keskkonnasõbralikke hankeid, olla vegansõbralik, tarbida vett, energiat ja materjale säästlikult – need eesmärgid ei ole alati majanduslikult kõige otstarbekamad. Materiaalsed ressursid, mida üks õppeasutus pearahana kasutada saab, ei arvesta sugugi ühiskondlike lepete ja kliimaneutraalsusesse jõudmise eesmärkidega, vaid sunnib paraku pigem eelistama lihtsamaid ja odavamaid lahendusi.

Õpilastele tuuakse soe supp metsa, et ei sõidetaks pikki kilomeetreid edasi-tagasi. Foto kasutamine autori loal.

Õpilastele tuuakse soe supp metsa, et ei sõidetaks pikki kilomeetreid edasi-tagasi. Foto kasutamine autori loal.

Oleme seadnud endale ressursside piiratuse kiuste selge sihi olla keskkonna jätkusuutlikkuse osas paindumatud. Leiame majanduslikuks tõhususeks teisi võimalusi – näiteks materjalide jätkusuutliku kasutamise näol, ruumide võimalikult mitmeotstarbelisena hoidmisel ning pakkudes tugiteenuste näol lisaväärtust tervele kogukonnale. Lisaks sellele toome kohalikku kultuuriruumi võimalusi ilu- ja ajakirjanduse jälgimiseks, vaba aja sisustamiseks ning tagame sellegi, et kohalikus väikepoes jätkuks ellujäämiseks piisavalt ostjaid.

Nii metsamehed kui õpetajad on aastasadu olnud kantud kestliku arengu vaimust – mõlemad teevad oma tööd tulevaste põlvede heaolu silmas pidades. Tunnetame koolitades selget vastutust, et tuleviku inimestel oleks oskus ette vaadata, näha suurt pilti ning kasvatada majanduslikke, kultuurilisi ja hingelisi väärtusi. Ressursside piiratus on globaalselt suurenev tendents, kuid andmaks tulevastele põlvkondadele mõistust ressursse säästa ja oskuslikult planeerida, tuleb panustada elu ning hariduse jätkumisse. Ka maapiirkondades.

Arengukoostöö Ümarlaua kestliku arengu huvikaitsekoolitus toimus Kodanikuühiskonna Sihtapitali toel. Aitäh!

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee