Terveilm

Keskkonnaühendused: uue õlitehase käitamine seab ohtu meie majanduse ja looduse

23.05.2023

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et oluliste puuduste tõttu mõju hindamises ei tohi õlitehasele anda tegutsemiseks luba. Tehases 61 töökoha loomine sadade miljonite eurode eest seab ohtu Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamise ning sunnib teisi majandussektoreid heitmeid seni plaanitust rohkem kärpima. Õlitehase tegelik keskkonnakahju on hinnatust mitu korda suurem, muuhulgas on jäetud tähelepanuta põlevkivi kaevandamise ja õli põletamise mõju.

“Õlitehase kasutuselevõtt tähendab, et 2035. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks peame pingutama veelgi enam. Eesti eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 8 miljoni tonnini, milleks laias laastus peavad kõik sektorid vähendama oma heidet poole võrra. Õlitehase tööle hakkamisel peavad teised sektorid heidet kokku hoidma ca 800 000 tonni aastas rohkem kui praegu planeeritud. Näiteks peaks põllumajandussektor enda heite nulli viima. Kas ühiskond on selleks valmis, arvestades, et vastu lubatakse pelgalt 61 töökohta ning ka tehase majanduslik tasuvus on kaheldav?” küsib Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Piret Väinsalu

Mõju hindajad on jätnud täielikult arvestamata olukorra, kus Eesti Energia plaanitud põlevkiviõli tootmiselt üleminek keemiatööstuseks hiljemalt 2035. aastal ebaõnnestub. “Euroopa Liit toetab Eestit sadade miljonitega, mille saamiseks oleme lubanud loobuda põlevkivi kasutamisest energiatootmises hiljemalt 2040. aastaks. Õlitehase võimalik käivitamine seab selle lubaduse täitmise kahtluse alla, mis omakorda võib tähendada riigile karme tagajärgi, näiteks vajadust toetus tagasi maksta,” sõnas Väinsalu. 

“Eesti riik on kirjutanud alla Pariisi leppele, mille eesmärk on hoida alles elamiskõlblikku elukeskkonda. Aga see ei maksa midagi, kui riik lubab jätkata kliima soojendamist nagu seni,” ütles Fridays for Future Eesti eestvedaja Kertu Birgit Anton. “Rahvusvaheline Energiaagentuur teatas juba 2021. aastal, et uusi fossiilkütuste tootmisvõimsusi ei tohi rajada, vastasel juhul ähvardab inimühiskonda kliimasoojenemise tõttu kokku kukkumine. Uue õlitehase ehitamise asemel peab riik lõpetama Ida-Virumaal fossiilkütuste tootmise ning suunama sellele kuluvad eurod uute töökohtade ja parema elukeskkonna loomisse.”

Lähiajal otsustab Keskkonnaamet Enefit280-2 õlitehasele keskkonnakompleksloa andmise üle. Otsustamise aluseks on keskkonnamõju hindamise aruanne, mille amet saab heaks kiita või saata mõjude hindajale tagasi täiendamiseks. Aruande avalik arutelu toimub täna, 23. mail kell 17 Sinimäel ja Zoomis.

Lisainfo:

Piret Väinsalu, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert, piret@elfond.ee, 5812 0287

Kertu Birgit Anton, Fridays for Future Eesti eestvedaja, kertu.birgit@fridaysforfuture.ee, 5900 7020

Vaata lisaks:

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee