Maailma õnnelikkuse indeksi järgi on vaimse tervise probleemid kõige suurem täisväärtuslikku elu segav tegur läänemaailmas. Hinanguliselt on Eestis igal ajahetkel 70 000 depressioonis inimest, erinevate vaimse tervise murede käes kannatab umbes iga neljas inimene. Peaasi aitab veebiportaali, koolituste ja teadlikkuse tõstmisega ennetada vaimse tervise probleeme ning nõustab abivajajaid.

Anna-Kaisa Oidermaa on kliiniline psühholoog ja pereterapeut. Kümme aastat tagasi töötas ta PERHi psühhiaatriakliinikus ja nägi, et vaimse tervise alast infot on eesti keeles väga vähe. “Soovisime, et info oleks inimkeelne, tõenduspõhine ja mitte häbistav. Kolleeg Erega tegime esimese lihtsa vaimse tervise lehe, kirjutasime seda vabatahtlikena ja päevatöö kõrvalt”.

Algatust hakkasid toetama ka teised kolleegid ja hoo sai sisse nõustamine. Viis aastat tagasi saadi suurem Norra rahastusega projekt, mis aitas meeskonnal hüppeliselt kasvada. Nüüdseks on Anna-Kaisa Peaasi tegevjuht, meeskonnas on lisaks temale 25 osalise ajaga töötajat ja vabatahtlikku.

Oluline, kuid nähtamatu probleem

Anna-Kaisa sõnul võib vaimse tervise mure elu jooksul tabada kuni 40% inimestest. “Kolm neljandikku vaimse tervise probleemidest algavad enne 24 eluaastat. See iseenesest ei ole katastroof, sest erinevate häiretega saab elada, isegi mõnusalt. Paljudel juhtudel saab paraneda ja taastuda. Aga meie maal on see väga raske, sest ühiskonnas on halvustamist, müüte ja eksiarvamusi. Kui kardetakse midagi ette võtta, lükatakse seda aina edasi ja probleemid kipuvad süvenema. Lõpuks on palju raskem jalule tõusta ja august välja rabeleda”, selgitab Anna-Kaisa.

Sellised hoiakud on ajalooline taak – vaimse tervise muredega inimesi on sajandeid ühiskonnast isoleeritud. Mõnesaja aasta eest saadeti nad linnast välja või narrilaevaga merele, mõned kümned aastad tagasi sulgeti nad asutustesse.

Anna-Kaisa räägib, et kuigi füüsilist eraldamist ei peeta enam sobivaks, isoleeritakse teistmoodi käitumisega inimesed nüüd peenemal kujul. “Üldistatult võib öelda, et keskmisest erinevaid inimesi kiputakse tõrjuma, näiteks lülitatakse nad koostegemistest välja. Keerulisem on tööle saada, seal püsida või sõprussuhteid hoida, seda võib-olla ainult diagnoosi kohta käivate eelarvamuste pärast, mille kohta pole tegelikult alust”, arutleb Anna-Kaisa.

Ideaalses olukorras võiksid kõik inimesed rakendada vaimse tervise hügieeni ja oleksid teadlikud, kuidas hoida emotsionaalset heaolu, keskendumist ja suhteid. Vaimse tervisega seotud haigused võiksid ühiskonnas olla tavalised elu osad, nagu füüsilised haigused, millega tuleb lihtsalt tegeleda.

“Kui inimesel on kriis või halb enesetunne, siis ta teaks, mis on need sammud, mida ma saan ette võtta. Sõbrad, klassikaaslased, õpetajad ja töökaaslased oskasid adekvaatselt käituda ja olemas olla”, kirjeldab Anna-Kaisa olukorda, mille poole nad püüdlevad.

 

Koolitus, mis teenib ennast tagasi

Selleks, et jõuda enda eesmärgini, töötab Peaasi mitmel rindel. Igaüks saab minna nende veebiportaali peaasi.ee, kus sel aastal on käinud juba 150 000 inimest. Veebiportaali kaudu saab registreerida ka e-nõustamisele, kus inimene saab spetsialistilt kiire ja asjaliku vastuse. “Selle mõju mõõtmine on keeruline, aga nõustamise tagasisidest on näha, et 95% inimestest ütlevad, et neil on sellest abi ja nad teavad, kuidas edasi minna. Mõned on ka öelnud, et see võimalus on sellel hetkel tema elu päästnud”.

Õpetajatel ja noorsootöötajatel on võimalik koolitustel osaleda, soovi korral saab koolitusi tellida ka töökohtadesse. Ettevõtete koolituste kohta on nad saanud tagasisidet, et lisaks vaimse tervise parandamisele annab see ka majanduslikku tulemuslikkust – kui inimesed saavad tulemuslikumalt töötada, teenib koolitusse investeeritud summa ennast tagasi.

Pika töö tulemus

Nii Peaasja veebikeskkonna külastajate kui nõustamiste arv on tõusnud 20-30% aastas. “Need on numbrid, aga nendest on midagi põhjapanevat keeruline järeldada, hoiakute mõõtmine on keerulisem. See ei ole ainult meie töö tulemus, vaid koostöö, et vaimse tervise probleeme on hakatud rohkem diagnoosima, järelikult on rohkem inimesi abi otsinud”, rõõmustab Anna-Kaisa.

 

Aastate jooksul on Peaasi aidanud organisatsiooniks kasvada ka Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumisel, kes seisavad noorte vaimse tervise eest. Kui Peaasi koosneb peamiselt vaimse tervise ja noorsöötöö spetsialistidest, siis noorteliikumine teab tänapäeva noorte elust omast käest.

Kõige rohkem rõõmustavad teda lood, kuidas keegi on Peaasjast saadud julguse ja teadmistega läinud abi otsima pikaajalise depressiooni ja suitsiidimõtetega: “Inimesed kirjutavad, et vaatasin teie videosid ja see andis julgust juurde, et mitte häbi tunda ja midagi ette võtta”.

Anna-Kaisa leiab, et vaimse tervisega tegelemisest saab inimene vaid võita: “Kui saad julgust, et midagi muuta või vahendeid, et vaimset tervist turgutada, läheb paremaks enda enesetunne ja lähedaste elukvaliteet”.

Koduleht: Peaasi

Fotod: Peaasi

Miks on nende tegevus oluline?

Kestliku arengu mõiste võib tuttavalt kõlada, kuid selle sisu jääb tihti segaseks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesmärke on kokku 17, kirjutasime ühe loo iga eesmärgi kohta.

Tervise teemad on kogu maailmas inimestele ühed olulisemad. Kuigi Eestis on laste ja emade suremus minimaalne ja see osa puudutab pigem arenevaid riike, räägib tervise ja heaolu eesmärk heaolust palju laiemalt. Näiteks Eestit puudutavad teemad on ka liiklussurmad, sõltuvushaigused, puhas õhk, kemikaalid või tervishoiu rahastamine.

Pikemalt eesmärgi 3 kohta – tervis ja heaolu.

 

Lugude kirjutamist toetas Põhjamaa Ministrite Nõukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti.