Kes kõige rohkem raha kulutab, see kõige rohkem armastab. Ja kes kõige suurema lillekimbu või kaisukaru sotsiaalmeediasse postitab, see on kõige õnnelikum, elab kõige rahuldust pakkuvamat elu. Need on universaalsed reeglid, mis kehtivad tsivilisatsioonide algusest alates, eksole?

Talv on kaubanduse jaoks raske aeg, eriti pärast kohustuslikke pühadeaegseid ostumaratone, pärast mida tuleb mõnda aega vältida kaubanduskeskuseid kui katku. Tõsi – viimased kaks aastat oleme teinud seda sõna otseses mõttes.

See ei ole aga kooskõlas meie majandusmudeliga, mis nõuab aina agressiivsemat igapäevast kasvu. Ka veebruaris, kui keegi ilma valentinipäevata kaubanduskeskuste peale ei mõtleks. Kaubanduses eelmise aasta tulemusest ei piisa – iga päev, iga nädal ja iga aasta on võimalus luua veelgi säravamaid kampaaniaid, tekitada veelgi suuremat nõudlust, müüa veelgi enam prahti.

Jah, prahti. Juba ainuüksi Ameerika Ühendriikides paisatakse sõbrapäeva jaoks müüki üle 220 miljonit roosi, ostetakse 880 pudelit vahuveini ja kingitakse 36 miljonit šokolaadikarpi. Koos sinna juurde käivate pakkepaberite, kaartide ja muude kinkidega võiks autoga 3993 korda ümber maakera sõita – niivõrd saastavad on valentinipäeva pool-kohustuslikud supermarketikingitused. Võidavad tööstused, kaotavad kõik teised.

Loe edasi: https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/95904751/susanna-veevo-sobrapaev-kui-tarbimispuha-mis-on-roosa-prugi-hind