Terveilm

In English

Kestlik areng – kuidas Eestil läheb?

06.12.2018

Kestliku arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.

Kestliku arengu eesmärgid on kutsunud vaatama Eesti arengule laiemalt. Esimest korda avaldatakse Eestis jätkusuutlikkuse näitajad, lähtudes ÜRO tegevuskavast „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“. Eesti jätkusuutlikkuse jaoks oluline teema – kultuuriruumi elujõulisus – on üleilmsete eesmärkide kõrval võrdväärselt pildil.

Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tuleb suunata nii ühiskonna kui majanduse arengut, Eestil on oma probleemid, eelisvaldkonnad ja vaatenurk.

 

Probleemid: ebavõrdsus Eestis ei vähene

Kui tõsised probleemid on Eestis nende 17 eesmärgi täitmisega? See, kui suuri pingutusi tuleb jätkusuutlikkuse tagamiseks teha, ei ole praegu üleilmseltki selge. Eesti olukorra võrdluspilt Euroopa Liidu riikidega näitab andmete põhjal, et meil on kesisem seis viie eesmärgi puhul: tervis ja heaolu, ebavõrdsuse vähendamine, säästev tootmine ja tarbimine, kliimamuutuse leevendamine ning linnade ja asumite jätkusuutlikkus. Siiski peab arvestama, et kõik ei ole andmete tõttu päris võrreldav, näiteks linnade ja asumite jätkusuutlikus.

Säästev tootmine ja tarbimine – Eesti on neljas jäätmete tekitaja ELis.

Kümne aasta võrdluses on nelja halvemal positsioonil oleva eesmärgi näitajate olukord siiski paranenud. Nii on paranenud enamik näitajaid tervise ja heaolu valdkonnas ning olmejäätmete ringlussevõtt ja keskkonnajuhtimise rakendamise näitajad säästva tootmise ning tarbimise eesmärgi all.  Mitmete näitajate poolest oleme siiski mahajääjate hulgas koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Kuigi „väntame“ neist edasi tunduvalt kiiremini, ei ole see olnud piisav, et juhtrühmale järele jõuda. Sellised näitajad on näiteks: tootlikkus, oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, välditavad surmad, suremus kroonilistesse haigustesse. Vaid ebavõrdsuse vähenemise kehvas kohas ei ole enamiku trendide korral näha paranemist. Kuigi sissetulekute erinevus teiste riikidega väheneb, ei ole eestisisestes sissetulekutes ega ka arstiabi kättesaadavuses positiivset muutust.

Kliimamuutused – põlevkivi viib Eesti kasvuhoonegaaaside näitajad ELi halvimate sekka

Kõigi näitajate hulgas vilguvad siin ja seal nn punased tuled – need on näitajad, kus oleme Euroopa Liidu kolme viimase hulgas. Õnneks on mitmed neist siiski paranemas. Näiteks kasvuhoonegaaside heide ja happevihmasid põhjustavate gaaside emissioon vähenevad ning energia ja ressursitootlikkus suurenevad. Samuti väheneb sooline palgalõhe ja liiklusõnnetustes kannatanute arv.

Edu ei tohi käest lasta

Teistest parem on olukord samuti viie eesmärgiga: toiduga kindlustatus, jätkusuutilk põllumajandus, kvaliteetne haridus, üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks ning ookeanid ja mereressursid, lisaks meile iseomane  kultuuriruumi elujõulisuse tagamine. Ülejäänus oleme keskmisel tasemel.

Eesmärkidest, kus oleme Euroopa Liidu riikide hulgas suhteliselt heal kohal, on haridusvaldkond juba viimased kümme aastat olnud edukas: kõrgharitute, elukestvas õppes ja huvihariduses osalejate ning tippsooritustasemel õpilaste hulk suureneb. Samuti väheneb nende madala haridustasemega noorte osa, kes ei jätka õpinguid. Mõnes eduvaldkonnas on näha ka n-ö käestlaskmist. Näiteks toiduga kindlustamise ja jätkusuutliku põllumajanduse eesmärgi puhul on Euroopa Liidus positiivsetena paistvad põllumajanduse kemiseerimise madalad näitajad siiski kasvamas.

Haridus – elukestva õppe osas oleme üle keskmise

Eredalt „rohelised tuled“ on meie edulood, millega oleme teistele riikidele eeskujuks. Meil on enim tippsooritustasemel õpilasi, Euroopa Liidu võrdluses soodsas seisundis elupaigatüüpe ja liike. Samuti on valitsemissektori võlg ja energiasõltuvus euroliidu madalaimad.

Üleilmsete eesmärkide saavutamisele suunatud tegevus toimub ka kultuurikeskkonnas. Muudele positiivsetele suundumustele vastandub kontrastina see, et Eesti kultuuriruumi eesmärgi näitajatel – loomulik iive, summaarne sündimuskordaja ja eesti keele kõnelejate arv – on trend negatiivne.

Eesti kõige olulisemate näitajate kogumik

Tegemist on nn esimese tõmmisega uuest näitajate valikust, mille kohta Statistikaameti peadirektor Mart Mägi ütleb eessõnas: “Teie käes on Eesti ühiskonna kõige olulisemate näitajate kogumik. Säästev areng tervikuna on tähtsam kui iga üksiku näitaja tulem. Säästva arengu eesmärgid on seatud selleks, et parandada elukvaliteeti ja heaolu majanduse arengu kaudu, kaitstes samal ajal keskkonda ja edendades sotsiaalset õiglust. “.

Statistikaamet avaldas 30. novembril kogumiku „Säästva arengu näitajad“, mis loodetavasti toob Eesti lugejale lähemale muidu ehk üsna kaugeks jäävad ÜRO arengueesmärgid. 17 eesmärgi kaupa üles ehitatud seireraamistikus on 87 näitajat nii ajalises kui rahvusvahelises võrdluses. Kogumikus rulluvad lahti Eesti tugevad ja nõrgad küljed, meie edu ja ebaedu nii Euroopa Liidu kui rahvusvahelises kontekstis. Detailirohke sissevaade Eesti arengule kestliku arengu eesmärkide alusel sai teoks Riigikantselei, Statistikaameti ja säästva arengu töörühma koostöös.

Peale veebikogumiku on veebinurk ja andmebaasitabelid, millele lisandub ka tulevikus interaktiivne juhtimislaud.

Artikkel on mugandatud Statistikaameti blogipostitusest “Jätkusuutlik areng kui üleilmne mitmevõistlus

Arengukoostöö Ümarlaua selgitus mõistete kohta:

Kestlikust arengust rääkides on eesti keeles kasutuses vähemalt kolm mõistet – säästev, jätkusuutlik ja kestlik. Arengukoostöö Ümarlaud kasutab sõna “kestlik areng”, kuna see on oma olemuselt kõige laiem. Kestliku arengu valkonnad on muu hulgas ka koostöö, demokraatia või sooline võrdõiguslikkus ja nende puhul tekitaks segadust, kui rääkida näiteks säästvast demokraatiast või jätkusuutlikust võrdõiguslikkusest.

 

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee