11.06.2020
UURING: 85% EESTLASTEST OLEKSID VALMIS PANUSTAMA ARENGUKOOSTÖÖSSE
Arengukoostöö Ümarlaud viis maikuus läbi arvamusküsitluse arengukoostööd puudutavate hoiakute ja teadmiste osas Eesti elanike hulgas. Uuringus küsiti Eesti elanike arvamusi nii arengukoostöö tegevussuundade, prioriteetsete piirkondade kui arengukoostöö rahastuse määra kohta ning paluti neil hinnata oma teadlikkust seoses Eesti arengukoostöö põhimõtete ja suundadega.
Kuigi arengukoostöö rahastuse poole pealt on inimesed altimad oma seisukohta võtma, on vähemalt 90% vastanute jaoks oluline mingi kindel riigipoolne arengukoostöö tegevussuund. Prioriteetsena märgiti nii kvaliteetset haridust kui tervishoiudu. Just nendesse valdkondadesse oleks vastanud ka ise valmis oma sissetulekust 0,16% panustama. Mõnevõrra vähem toetati maailmahariduse ja demokraatia arengut edendavaid tegevusi. Üldine tajutud teadlikkus arengukoostöö põhimõtete ja suundade kohta oli küll pigem kõrge, kuid ainult 7% vastanutest tundsid end oma teadmistest lõpuni enesekindlalt.
Lähemalt loe siit!
Terve juunikuu avaldame Kestliku Arengu Koalitsiooni liikmeid ja kestliku arengu eesmärke tutvustavaid videosid meie kodulehel ja sotsiaalmeedias. Juba on üleval videod Tallinna Lennujaamast ja MTÜ Mondost.
Mais toimus Eesti ja Soome säästva arengu komisjonide ühisistung, kus AKÜ jagas kogemusi kestliku arengu koalitsiooni juhtimisest. Riigikantselei andis koos Soome kolleegidega ülevaade mõlema riigi kestliku arengu eesmärkide täitmise tegevuskava peamistest tulemustest. Oli üllatus ja rõõm teada saada, et 2019. aastal oli Eesti ÜRO ülemaailmses kestliku arengu indeksi tabelis 10. kohal, Soome 3. kohal. Selgituseks ja taustaks – iga aasta suvel esitavad ÜRO kestliku arengu kõrgetasemelisele poliitilisele foorumile SDG ülevaated 50 riiki, sel aastal ka Eesti ja Soome.
Eesti kestliku arengu eesmärkide täitmise peamistest positiivsetest sõnumitest jäi kõlama, et Eesti on olnud edukas kvaliteetse ja kättesaadava hariduse poolest. Meil on ka tõhus tervishoiukorraldus, kõrge tööhõive, minimaalne pikaajalise töötuse määr ning kasvanud taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises. Peamised väljakutsed on saavutada sooline võrdsus, vähendada naiste ning puuetega inimeste, seal hulgas puudega lastega perede vaesusriski, tagada tõhus jäätmekäitlus ning jäätmete ringlus, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning hoida looduse mitmekesisust.
Soome on lähedal sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkusega seotud säästva arengu eesmärkide saavutamisele, kuid siiski on ka mitmeid väljakutseid. Näiteks on vaja parandada tarbimis- ja tootmisharjumusi, kliimameetmeid ja bioloogilise mitmekesisuse olukorda. Lisaks on probleemideks jätkuvalt ülekaalulisus ning sooline võrdõiguslikkus.
Mõlema riigi esindajad leidsid aga, et koroonaviiruse leviku mõjud erinevatele säästva arengu näitajatele on kõikjal maailmas ilmselt suured ning neid saab analüüsida mõne aja pärast.
Agne ja Susanna osalesid koos paljude AKÜ liikmetega Välisministeeriumi ja OECD veebiseminaril arengukoostöö tuleviku osas. Laual olid arenguagentuuri loomine ja strateegiline mõju hindamine.
Susanna liitus Concordi PCSD Leading Group koosseisuga, kus ta esindab Ida-Euroopa ja Euroopa väikeriikide huve sidusate poliitikate temaatikas. Juhtgrupp tegeleb aktiivse huvikaitsega nii Euroopa Liidu institutsioonide kui kohalike poliitikakujundajate suunal.
MFF ja arengukoostöö rahastus. Koroonakriiisi valguses on Euroopa Liidu pikaajalise eelarve MFF ja arengukoostöö rahastusse osas palju küsimusi üles kerkinud. Saatsime väikese kokkuvõtte mai lõpus tehtud uue eelarve ettepaneku ja taasterahastu kohta. Kokkuvõtet saab uuesti lugeda siin.
Kommentaarid