Koalitsiooniga liitusid riigikantselei ja keskkonnaministeerium

4. juunil Stenbocki majas hea tahte memorandumile alla kirjutanud riigisekretär Heiki Loot sõnas, et riigikantseleil kui säästva arengu teemade koordinaatoril on hea meel selle koalitsiooniga liituda. „On väga tänuväärne, et selline algatus on tehtud just valitsusväliste organisatsioonide ja ettevõtjate poolt. Kestliku arengu koalitsiooniga on ühinenud väga erinevad osapooled ja seetõttu on ka selle raames tehtav koostöö heas mõttes teistsugune kui see, mida teeme igapäevaselt,“ sõnas riigisekretär.

„Keskkond on majanduse ja sotsiaalsfääri kõrval üks kolmest kestliku arengu alussambast,“ märkis Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv. „ Iga inimene ja ettevõte saab end üleilmselt kokku lepitud kestliku arengu eesmärkidega seostada. Paljudest lihtsatest väikestest tegudest kujuneb kokkuvõttes suur mõju. Näiteks saab igaüks eelistada mahetooteid ja ökomärgisega puhastusvahendeid, käia poes riidest kotiga, mitte kasutada ühekordseid nõusid, sorteerida prügi ja säästa vett.“

Meil on siiralt hea meel, et riigikantselei ja Keskkonnaministeerium väärtustavad kestlikku arengut ja otsustasid koalitsiooniga liituda. Kui soovime, et Eestis väärtustatakse inimest, loodus oleks hoitud ning majandusest võidaksid kõik, on oluline koostöö. Üksi oma nurgas toimetades ei jõua keegi väga kaugele.

Koalitsioon korraldab inspiratsioonitöötoa: Kestlik areng – kus on riigi ja ettevõtete huvi?

Aeg, koht, kestvus: 11.07.2018 kell 11.30-16, kokku 4,5 tundi koos tunniajase lõunapausiga.
Eesmärk: Valmistada ette riigi- ja erasektorit kujundama läbi koosmõju kestlikumat Eesti ühiskonda. Töötuba on praktiline võimalus kujundada Eesti mõjukate äri- ja riigisektori tippjuhtide ja esindajate poolset valmisolekut astuda ühiselt kestlikku arengut toetavate põhimõtete ja tegevuste taha.
Korraldajad: Sustinere, Arengukoostöö Ümarlaud ja Lilleoru.

Töötuba annab inspiratsiooni ja uusi mõtteid loomaks läbi oma ettevõtmiste senisest tõhusamat ühiskondlikku mõju ning püüab jõuda praktiliste ettepanekute ja tegevussammudeni, kuidas käivitada kestliku arengu teemadel riigi ja ettevõtete vahelisi koosmõju loovaid tegevusi ning kuidas kujundada Eestis kestliku arengu valdkonna kõneisikud nii äri- kui ka riigisektori tippjuhtide tasandil.

Töötoa ülesehitus:
11.00 Kogunemine
11.30-13.00 Gunter Pauli esitlus. Gunter Pauli on ettevõtja ja üks rohemajanduse visionääre, kes on loonud ligi 200 sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku ettevõtet. Esitluse fookuses on tutvustada äriprojekte ja laiemaid koostööprojekte erinevates riikides. Samuti loob Pauli oma projektide kaudu seose kestliku arengu eesmärkidega.
13.00-14.00 Lõuna
14.00-16.00 Arutelu kaardistamaks era- ja riigisektori koosmõju loomise olulisemad väljakutsed ning edasised sammud pikemaajalise eesmärgi – kestlikult areneva riigi – nimel.

Osaluspanus:
30 eurot, sisaldab lõuna- ja õhtusööki, töötoas osalemist ning soovi korral osalemisvõimalust ka konverentsi hommikuses ja õhtuses programmis. 11. juuli hommikul esineb konverentsi üks põnevamaid peaesinejaid Dr. Vandana Shiva Indiast.
Asukoht: Lilleoru õppekeskus, Taevasmaa tee 2, Harjumaa, vt kaardil.
Registreerumine: agne@terveilm.ee.

Valmis uuringu “Poliitika sidususe põhimõtte rakendamineEestis kestliku arengu valdkonnas” aruanne

Arengukoostöö Ümarlaua tellimusel viis Mõttekoda Praxis  ellu analüüsi, millega sooviti välja selgitada, kuidas rakendatakse poliitika sidususe printsiipi Eestis erinevate poliitikameetmete ja õigusaktide väljatöötamisel.

Täpsemalt oli eesmärk teada saada:

• Milline on ametnike praegune teadlikkus poliitika sidususe printsiipidest, s.t mida nad poliitika sidususe printsiipidest teavad, miks neid rakendama peaks ja milline on nende nägemuses Eestis rakendavate poliitikameetmete mõjust arengumaadele?
• Kuidas toimub poliitika sidususe põhimõtete rakendamine ja koordineerimine Eestis, s.h mil määral ja kuidas on see valdkond seotud strateegiliste eesmärkidega, millised on olulisemad osapooled, nende rollid ja vastutus?
• Millised on peamised kitsaskohad poliitika sidususe printsiipide rakendamisel ja millised on selle valdkonna eestvedajate/vastutajate ootused põhimõtete parema rakendumise osas?
• Millised on valdkonnaga seotud inimeste ettepanekud ja nägemus, kuidas eelmainitud kitsaskohti ületada ning millised on üldised head praktikad, mida kasutavad teised riigid poliitika sidususe printsiipide rakendamisel, millest Eesti võiks õppida või eeskuju võtta.

Tuginedes uuringu järeldustele koostati soovitused, kuidas poliitika sidususe põhimõtet Eestis tulevikus paremini rakendada, et erinevate institutsioonide vahel oleks tõhusam koostöö ning et Eestis välja töötatavate poliitikameetmete mõju arengumaadele oleks paremini võimalik arvesse võtta. AKÜ jätkab sügisperioodil tööd raporti tulemuste põhjalikuma tutvustamise ja soovituspõhiste strateegiate loomisega.

Lugemist

Kestliku arengu teemaline Hea Kodaniku kevadnumber küsib, mis kasu on ÜRO sõnastatud eesmärkidest ning kuidas nende täitmisega Eesti vaatevinklist läheb (pdf). Õige pea ilmub ka ajakirja suvenumber, mis räägib ärisektori ja vabakonna koostööst. Ettevõtja ja kodanikuaktivist, ärikasum ja ühiskondlik kasu, kuidas saavutada koostöös enamat? Muu hulgas jagavad mõtteid Miltton Nordics, Mondo, CSR Foorum, Arengukoostöö Ümarlaud ja teised. Suvenumbrit saab sirvida õige pea siin.

Ajakirjal puudub igasugune seos liikumisega Eesti 200 🙂