Maailm elab 2023. aastal keset konflikte ja kriise – lõppenud Covid-pandeemiale on järgnenud julgeolekukriis peale Venemaa sissetungi Ukrainasse ning järjest rohkem tajutavad kliimamuutused, mõlemast on tulenenud nii toiduainejulgeoleku- kui ka laiem majanduskriis ning erinevad keskkonnakatastroofid. Jätkuvalt on õhus rahvusvaheliste suhete halvenemine, demokraatiate nõrgenemine ning kodanikuruumi ahenemine. Kõik eelpool nimetatu on mõjutanud ka Eesti rahvusvahelist arengukoostööd. Alates sõja puhkemisest on olnud Eesti prioriteetseks sihtriigiks Ukraina, keda on abistatud nii läbi arengukoostöö kui humanitaarabi. Samal ajal on Eesti seniste arengukoostöö sihtriikide seast oma ühiskondlike ja poliitiliste arengute tõttu välja kukkunud Valgevene ja Afganistan. Eesti arengukoostöö strateegiliseks eestvedajaks on Välisministeerium ning seda rakendab 2021. aastal asutatud Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus EstDEV koos erinevate koostööparneritega kõigist sektoritest (vabaühendused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused või riigiasutused, ülikoolid jne).

Eeltoodust ajendatuna viis Arengukoostöö Ümarlaud Eesti elanike seas läbi arvamusküsitluse arengukoostööga seotud hoiakute ja teadmiste kohta. Elanikelt uuriti, mil määral nad on valdkonnaga kursis ning mis on nende arvamus arengukoostöö tegevussuundade ja rahastamise kohta. Lisaks uuriti, mis (asjakohalistel) teemadel sooviks Eesti elanikud saada rohkem informatsiooni ning millistesse valdkondadesse peaks ressursse rohkem suunama seoses Ukraina abistamisega. Tegu on kordusuuringuga, mis aitab näha Eesti elanike hoiakute muutumist vahemikus 2020-2023. aastatel.
Käesolev uuring valmis 2023. aasta keskel koostöös uuringufirmaga Norstat, kes teostas küsitluse ajavahemikus 30. mai – 4. juuni ning sellele vastas kokku 1150 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi elanikku. Küsitlus teostati telefoni- ja veebiküsitluse kombinatsioonina. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks Eesti elanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
Valminud raport ja uuringutulemused on mõeldud praktilise vahendina arengukoostöö valdkonna edasiseks arendamiseks. Uuringut rahastati Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest ja Aktiivsete Kodanike Fondi (ACF) rahastusega.