Terveilm

In English

Järelvaadatav: Vaata kõiki keskkonnakuu filmide ekspertarvamusi

29.05.2020

Maikuu jooksul jõudis ETV2 ekraanile kaheksa väärt keskkonnateemalist filmi. Kõigile neile eelnes ekspertide kommentaar filmi teemadel ning selle kohta, kuidas need Eesti konteksti asetuvad. Kõik need kommentaarid on leitavad siin:

Meemaa:

“Meemaa” viib vaataja Põhja-Makedoonia mägedesse, kus mesinik Hatidze looduse tasakaalu ja traditsioone järgides kalju vahel elavate mesilaste eest hoolitseb. Seda hetkeni, mil paika saabuvad inimesed selle kooskõla laiali raputavad. Sundance’i festivali žüriipreemia võitnud ja kahele Oscarile ning lugematutele teistele auhindadele nomineeritud “Meemaad” peetakse möödunud aasta üheks mõjusaimaks filmiks, mis heidab valusa pilgu hääbuvale maailmale ja tõstatab rohkem kui vaid loodusega seotud küsimusi.

Kliimamuutus – faktid

“Kliimamuutus – faktid” toob vaatajate ette legendaarse Sir David Attenborough, kes pärast enneolematult kuumi aastaid uurib kliimamuutuse teaduslikke fakte ja otsib selle üleilmse ohu vastu võimalikke lahendusi. Intervjuud juhtivate teadlastega avavad viimase aja äärmusliku ilma, katastroofiliste tormide ja põlengute põhjused ning kliimamuutuse mõju nii inimkonna kui ka loodusmaailma tulevikule.

Viimane valge

2018. aasta märtsis suri viimane planeedil Maa elav isane põhja valge-ninasarvik. Tema nimi oli Sudan ja pärast 42 elatud aastat suri tema ja suri välja ka tema liik. “Viimane valge” näitab looma viimaseid aastaid maa peal, kus ta polnud päris üksi – teda kaitsesid relvastatud ihukaitsjad, turistid seisid reas, et temaga pilti teha, ajakirjanikud tormasid Keeniasse, et temast lugu kirjutada ja teadlased uurisid viise, kuidas liik säilitada. Ühelt poolt tore ja südamlik lugu, aga teisalt irooniline, sest Sudan’i väljasuremise põhjus on inimeste hoolimatus. Režissöör on suutnud meisterlikult näidata vastuolu, tuletades sealjuures meelde, et inimlikus hoolivuses ja siiruses peitub lootus ja tulevik.

Lageraie – Euroopa hääbuvad metsad

Rumeenia Karpaatides laiuvad Euroopa viimased ürgmetsad ja kuigi rahvuspark on ametlikult kaitstud, langeb seegi ebaseaduslikult mootorsae ohvriks. Nälg puidu järele on jätnud jälje ka metsarikastesse Skandinaavia riikidesse, sest majandus nõuab oma osa. Kuid miks näib Brüssel tundvat rohkem muret Amazonase kui Euroopa enda viimaste laante vastu?

Loomade söömine

Režissöör Christopher Quinni film “Loomade söömine” räägib tööstusliku loomakasvatuse lõpust. Filmi kaasprodutsentideks on Natalie Portman ja Jonathan Safran Foer ning tegu ongi Foeri samanimelise palju kiidusõnu pälvinud raamatu ekraniseeringuga. Film algab lihtsa küsimusega – kust tulevad munad, piimatooted ja liha?

Järgnevad intervjuud erinevate tootjatega, kes on oma loomakasvatuse metoodikas juurte juurde tagasi pöördunud ja keeranud selja viimastel aastakümnetel levinud hiidfarmide süsteemile, mis on reostanud keskkonda, seadnud ohtu meie tervise ja mille tõttu me kõik oleme kaassüüdlased loomade ebainimlikus kohtlemises. Sellelt pinnalt maalib film pildi tulevikust, kus traditsiooniline loomakasvatus pole kauge mineviku kaja, vaid tee tulevikku.

Antropotseen: inimese ajajärk

Kuna inimese mõju maakerale muutub üha määravamaks, on hakatud praegust aega nimetama ka antropotseeniks ehk inimese ajastuks. Jennifer Baichwali, Nicholas de Pencieri ja Edward Burtynsky dokumentaalfilm viib vaataja 20 riiki kuuel mandril, otsides eriti muljetavaldavaid märke inimese pöördumatust ümberkujundustööst oma koduplaneedil. Film on viimane triloogiast, kuhu kuuluvad veel “Tööstuslikud maastikud” (2006) ja “Vesimärk”(2013).

Megapõlengud. Globaalse ohu uurimine

Juba rohkem kui kümmekond aastat on seninägematud hiigelpõlengud laastanud meie planeeti – igal aastal hävib 350 miljonit hektarit metsa.

Ühendriikides kestab põlengute periood kaks kuud kauem kui eelmise inimpõlve ajal ja põlenud pindala kolmekordistub igal aastal. Filmi rahvusvaheline uurimismeeskond otsib põhjusi, miks meie metsad põlevad. Filmi autorid Cosima Dannoritzer ja Nicolas Koutsikas käsitlevad oma loomingus loodushoiu probleeme ning nende töö on pälvinud rahvusvahelist tunnustust.

Seeme – rääkimata lugu

Film jälgib kirglikke seemnevardjaid, kes kaitsevad inimkonna 12 000 aasta vanust pärandit. Amazonase metsik botaanikauurija Joe Simcox, lõbus “Seemne-Noa” Will Bonsall ja lootusrikas India naine Suman annavad seemnete loole rikkuse ning sügavuse. Kaunis makrofotograafia ja animatsioon toovad toidu mitmekesisuse teema ajalooliselt ning kultuuriliselt tabavalt esile. Vaata järgi Jupiterist.

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee