Terveilm

In English

Arengukoostöö

Tiheda majanduslik koostöö, globaliseerumine, avatud kaubandus ning piirid on loonud olukorra, kus riigid sõltuvad üha enam üksteisest. Kui suurimas kakaoubade eksportijariigis Elevandiluurannikul piirab poliitiline olukord sealsetel põllumeestel kakaoubade kasvatamist, teeb see šokolaadi kallimaks kõikjal maailmas, sealhulgas ka Eesti poodides.

Arengukoostöö on arenguabi, mille kaudu suunavad võimekamad riigid arenguriikidele vajalikku abi. Riikidevaheline arengukoostöö aitab eesmärgipäraselt ja järjepidevalt kaasa õigluse, rahu ja heaolu loomisele maailmas läbi teadmiste edasiandmise ning rahalise ja materiaalse abi. Oma panusega toetatakse stabiilsemate, jätkusuutlikumate ja õiglasemate olukordade loomist, mis oma tulemusega mõjutab positiivselt nii sihtriiki, aga läbi omavahelise seotuse ka teisi riike.

Enam levinud arengukoostöö tegemise viisid on:

  • kahepoolne (bilateraalne) – arengukoostöö, mida doonorriik (või riigid koostöös) annavad arengumaale või mida doonorriik annab sihtotstarbeliselt rahvusvahelise abiorganisatsiooni kaudu. Näiteks Ukrainas aitame paremaks teha IT-haridust ja väikeettevõtluse käimalükkamist, Gruusias anname edasi teadmisi küberjulgeolekust.;
  • mitmepoolne (multilateraalne) – arengukoostöö, mida annavad arenguriikidele rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Maailma Toiduprogramm. Eesti on toetanud selle kaudu nii Nigerit kui ka Somaaliat.
  • humanitaarabi ehk toimeabi – lühiajaline ja kiireloomuline abi, mida antakse läbi rahvusvaheliste organisatsioonide või riikide humanitaar- ja päästeabi meeskondade.

Abi eesmärk on loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelude päästmine, inimeste kannatuste vähendamine ja inimväärseks eluks hädavajaliku tagamine. Näiteks Eesti toetab Ukrainat rahaliselt ÜRO Lastefondi kaudu, et leevendada sisepõgenike olukorda riigis. Eesti Päästemeeskond on käinud Indoneesias, et aidata looduskatastroofis kannatanuid.

 

Arengukoostöö on aeglane protsess, millel on pikaajalised eesmärgid nagu vaesuse vähendamine, arengumaade majandusliku ja sotsiaalse arengu soodustamine. Arenguabi andmise viisid on erinevad, mis hõlmavad nii rahalist tuge kui ka oskusteabe edasiandmist ja materiaalset abi. Nii on riikidel võimalik panustada arengukoostöösse vastavalt oma võimalustele. Arengukoostööd saab teha riikide kahepoolse ja mitmepoolse kokkuleppe alusel. Humanitaarabi on üks arengukoostöö andmise viis, mis on omadustelt erinev – see on kiireloomuline abi, mille eesmärk on loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimeste kannatuse vähendamine ja inimvärseks eluks hädavajaliku tagamine.

Ametlik arenguabi (Official Development Assistance, ODA) on aga rahvusvaheline termin, mis tähendab arenguriikidele avalikust sektorist majandusliku arengu ja heaolu toetamiseks antavaid laene ja grante, sealhulgas humanitaarabi. Ametliku arenguabi definitsiooni ja sinna alla loetavad abitegevused otsustab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Arenguabi Komitee (DAC), mis kogub ka rahvusvahelist arenguabi statistikat.

Maailmas on arengukoostöö alustaladeks ÜRO liikmesriikide, seal hulgas ka Eesti poolt kokku lepitud kaheksa aastatuhande arengueesmärki aastaks 2015. Eesmärkideks on vaesuse ja nälja likvideerimine, laste suremuse vähendamine, inimeste tervise parandamine, alghariduse kättesaadavuse suurendamine, võrdõiguslikkuse edendamine ja loodussäästlikuma keskkonna tagamine.

TERVE ILM 1: sissejuhatus arengukoostöösse from TERVEILM on Vimeo.

Seotud teemad:

Samal teemal

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee