Toidu kasvatamine ja tarbimine

10644982_10152876608338586_855979234732158044_n-e1422546562612 On aeg ümber mõtestada, kuidas me toitu kasvatame, jagame ja tarbime.

Õige majandamise korral varustaksid põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük kõiki tervisliku toiduga ja looksid inimväärse sissetuleku. See toetaks ka inimkeskset maaelu arengut ja kaitseks keskkonda.

Praegu on mullastiku, magevee, ookeanide, metsade ja liigirikkuse olukord kiiresti halvenemas. Kliimamuutused avaldavad üha suuremat survet loodusvaradele, suurendades katastroofide, nagu põudade ja üleujutustega seotud riske. Paljud maapiirkondades elavad inimesed ei tule enam ots-otsaga kokku, nad on sunnitud linna kolima ja sealt elatist otsima.

Ülemaailmne toidu- ja põllumajandussüsteem vajab kardinaalseid muutusi, kui soovime ära toita 795 miljonit täna, pluss hinnanguliselt 2050ndaks aastaks lisanduvat kahte miljardit nälga kannatavat inimest. Kusjuures, probleem ei ole niivõrd toidu puuduses, vaid selle tootmise ja jaotamise süsteemis – samal ajal, kui maailmas valitseb suur probleem alatoitumise ja näljaga, visatakse tootmise, transpordi ja müügi käigus ning kodudes ära umbes pool maailmas toodetud toidust.

Toidu- ja põllumajandussektor mängib nälja ja vaesuse leevendamises keskset rolli.

Näljahäda:

Maailmas on alatoitunud iga üheksas inimene (795 miljonit).
Enamus nälga kannatavatest inimestest elab arengumaades, kus 12,9% elanikkonnast on alatoitunud.
Aasias elab nälga taluvaid inimesi kõige rohkem – kaks kolmandikku kogu rahvast. Lõuna-Aasias on see osakaal viimastel aastatel langenud, Lääne-Aasias veidi kasvanud.
Aasia lõunaosa seisab silmitsi suurima näljahädaga, seal elab 281 miljonit alatoitumuses inimest. Sahara-taguses Aafrikas oli alatoitunud inimesi 2014–2016 aastatel hinnanguliselt 23%.
Halb toitumus põhjustab alla 5-aastaste laste surmadest pea poole (45%) – igal aastal 3,1 miljonit last.
Iga neljanda lapse kasv maailmas on kängu jäänud. Arengumaades võib see näitaja tõusta iga kolmanda lapseni.
66 miljonit arengumaade algkooliealist last käib tundides tühja kõhuga, neist ainuüksi Aafrikas 23 miljonit.

Toidujulgeolek:

Põllumajandus on maailma suurim tööandja, pakkudes elatist 40% tänasest rahvastikust. See on vaeste maamajapidamiste suurim töö- ja sissetulekuallikas.
500 miljonit väikefarmi kogu maailmas toodab kuni 80% kogu toidust, mida suures osas arengumaadest tarbitakse. Enamus nendest farmidest sõltuvad vihmaveest. Väikepõllumajanduse toetamine on oluline viis toidujulgeoleku suurendamiseks ja kõige vaesemate toitmiseks.
1990ndatest aastatest saati on talupidajate põldudelt kadunud ligi 75% põllukultuuridest. Parem põllumajanduskultuuride mitmekesisus toetaks toitaineterikkamat toitumist, suuremat elatist põllupidajatele ning vastupidavamat ja jätkusuutlikumat põllumajandussüsteemi.
Kui naispõllupidajatel oleks samad võimalused kui meestel, väheneks maailmas nälga kannatavate inimeste arv kuni 150 miljoni võrra.
Üle maailma puudub juurdepääs elektrile 1,4 miljardil inimesel, kellest enamus elab arengumaade maapiirkondades. See on põhimõtteline takistus nälja leevendamisel.

Eesmärgid:

Kaotada 2030. aastaks nälg ja tagada aastaringselt ohutu, toitev ja piisav toit kõikidele inimestele, eelkõige vaestele, imikutele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele.
Kaotada 2030. aastaks alatoitumus. Saavutada 2025. aastaks eesmärk kaotada alla 5-aastaste laste kängumine ja kurnatus ning rahuldada murdeeas tütarlaste, rasedate ja imetavate naiste ning eakate toitumisalased vajadused.
Kahekordistada 2030. aastaks põllumajanduse tootlikkust ja väikeste toidutootjate, eelkõige naiste, põlisrahvaste, perefarmide, karjakasvatajate ja kalurite sissetulekuid. Tagada turvaline ja võrdne juurdepääs maale, teistele tootmisvahenditele ja -materjalidele, teadmistele, finantsteenustele, turgudele ning võimalus lisaväärtuse loomiseks ja tööhõiveks mujal kui põllumajanduses.
Tagada 2030. aastaks säästvad toidutootmissüsteemid. Kasutada paindlikke põllumajandustootmise tavasid, mis suurendavad viljakust ja tootlikkust, aitavad säilitada ökosüsteeme, aitavad kohaneda kliimamuutuste, äärmuslike ilmastikunähtuste, põua, üleujutuste ja muude loodusõnnetustega ning parandavad järk-järgult maa ja pinnase kvaliteeti.
Säilitada 2020. aastaks seemnete, põllukultuuride, põllumajandus- ja koduloomade ning nende metsikute sugulasliikide geneetiline mitmekesisus. Toetada geneetilistest varudest ja nendega seotud traditsioonilistest teadmistest tuleneva kasu õiglast ja võrdset jagamist vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.
Suurendada investeeringuid maapiirkondade taristutesse, põllumajandust käsitletavatesse teadusuuringutesse ja teabeleviteenustesse, tehnika arengusse ning taimede ja karja genofondi, et tõsta põllumajanduse tootlikkust arenguriikides.
Kooskõlas Doha arengukava üle peetavate läbirääkimiste vooruga kõrvaldada ja vältida kaubanduspiiranguid ja -moonutusi maailma põllumajandusturgudel. Samaaegselt kõrvaldada põllumajandustoodangu ekspordisubsiidiumid ja kõik samaväärse mõjuga ekspordimeetmed.
Tagada toidukaupade ja nendest valmistatud toodete turgude nõuetekohane toimimine. Soodustada õigeaegset juurdepääsu turuteabele, sealhulgas toiduvarusid käsitlevale teabele ja vältida toidu hindade äärmuslikku kõikumist.