Linnad on ideede, kaubanduse, kultuuri, teaduse, tootlikkuse, sotsiaalse arengu ja palju muu sõlmpunktid. Headel aegadel on linnad võimaldanud inimestel sotsiaalselt ja majanduslikult edasi jõuda. Kuid on keeruline hoida linnasid sellistena, et nad looksid töökohti ja jõukust, kurnamata maad ja ressursse. Tavapäraste linna väljakutsete hulka kuuluvad ülekoormus, rahapuudus põhiteenuste pakkumiseks, sobivate eluruumide puudus ja allakäiv taristu.
Linnad suudaksid õitseda ja kasvada, parandades ressursikasutust ja vähendades reostust ning vaesust. Soovime, et tulevikus loovad linnad kõigile võimalusi ning tagavad juurdepääsu põhiteenustele, energiale, elukohtadele, transpordile ja muule.

Faktid:

• Linnades elab pool inimkonnast ehk 3,5 miljardit inimest
• 2030ndaks aastaks elab linnapiirkondades ligi 60% maailma rahvastikust
• 95% järgmistel kümnenditel laienevatest linnadest asuvad arengumaades
• 828 miljonit inimest elab tänapäeval slummides, see arv aina kasvab
• Maailma linnad hõivavad Maa pindalast kõigest 3%, aga tarbivad 60–80% energiast ja toodavad 75% atmosfääri paisatavast süsinikdioksiidist
• Kiire linnastumine seab surve alla mageveevarud, kanalisatsiooni, elukeskkonna ja rahvatervise
• Linnade kõrge rahvastikutihedus võib anda ka efektiivsuse kasvu ja tehnoloogilised uuendused ning vähendada seejuures ressursi- ja energiatarbimist

Eesmärgid:

• Tagada 2030. aastaks kõikidele piisav, turvaline ja taskukohane eluase ning põhiteenused. Moderniseerida räämas agulid.
• Tagada 2030. aastaks kõikidele turvalised, taskukohased, kättesaadavad ja säästvad transpordisüsteemid ka arandada liiklusohutust, eelkõige ühistranspordi osakaalu suurendamise abil. Selle juures pöörata rohkem tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate inimeste, naiste, laste, puudega inimeste ja vanemate inimeste vajadustele.
• Suurendada 2030. aastaks kaasavat ja jätkusuutlikku linnastumist.
• Suurendada jõupingutusi maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitsmiseks.
• Vähendada 2030. aastaks oluliselt suremust ja sellest mõjutatud inimeste arvu. Vähendada oluliselt loodusõnnetuste, sealhulgas veega seotud õnnetuste põhjustatud otsese majandusliku kahju osakaalu ülemaailmses sisemajanduse kogutoodangus, keskendudes vaeste ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste kaitsmisele.
• Vähendada 2030. aastaks linnade negatiivset keskkonnamõju elaniku kohta, pöörates erilist tähelepanu õhu kvaliteedile ning olme- ja muude jäätmete käitlemisele.
• Tagada 2030. aastaks eelkõige naistele ja lastele, vanematele inimestele ja puudega inimestele vaba juurdepääs turvalistele, kaasavatele ja ligipääsetavatele rohealadele ja avalikule ruumile.
• Toetada positiivseid majandus-, sotsiaal- ja keskkonnasuhteid linna-, äärelinna- ja maapiirkondade vahel, tugevdades riiklikku ja piirkondlikku arenguplaneerimist.
• Suurendada 2020. aastaks oluliselt nende linnade ja asulate arvu, mille eesmärk on kaasamine, ressursitõhusus, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning loodusõnnetustega toimetulemine. Koostada ja rakendada terviklikke riskide ohjamise põhimõtteid kõikidel tasanditel.
• Toetada vähim arenenud riike kohalikest materjalidest säästvate ja vastupidavate hoonete ehitamisel, andes neile muu hulgas finants- ja tehnilist abi.

Lingid:

UN-HABITAT

UN Environment Programme : Cities – investing in energy and resource efficiency

UN Environment Programme Climate Neutral Network

UN Environment Programme: Cities and Climate Change

UN Population Fund: Urbanization

ICLEI – Local Governments for Sustainability

Allikas: UN.org