Laias laastus elab pool maailma rahvastikust endiselt umbes kahe dollari eest päevas. Liiga paljudes kohtades ei tähenda töökoht võimalust vaesusest välja rabeleda. See aeglane ja ebaühtlane areng sunnib ümber mõtestama vaesuse vähendamise poliitikaid ja kasutusele võtma uued vahendid.

Pidev inimväärsete töövõimaluste puudus ja ebapiisavad investeeringud põhjustavad allakäiku ühiskondlikkus kokkuleppes, et kõik peavad edust osa saama. Kvaliteetsete töökohtade loomine on peaaegu kõigi majanduste jaoks suur väljakutse täna ja veel palju aastaid.

Jätkusuutlik majanduskasv eeldab ühiskondadelt tingimuste loomist, mis võimaldaksid inimestel leida kvaliteetsed töökohad ja seeläbi majandust stimuleerida, tegemata samas kahju keskkonnale. Töövõimalused ja inimväärsed töötingimused on vajalikud kogu tööealisele elanikkonnale.

Faktid:

• Üleilmne töötuse määr kasvas 170 miljonilt 2007. aastal pea 202 miljonini 2012. aastal, millest umbes 75% moodustavad noored naised ja mehed
• Ligi 2,2 miljardit inimest elab alla 2-dollarilise vaesuspiiri, aga taolise vaesuse väljajuurimine on võimalik vaid stabiilsete ja hästitasustatud töökohtade abil
• Üle maailma on 2016.–2030. aastal tööjõuturule sisenevatele inimestele vaja 470 miljonit töökohta

Eesmärgid:

• Säilitada majanduskasv elaniku kohta vastavalt kohalikule olukorrale, eelkõige vähemalt 7% SKT-st aastas vähim arenenud riikides.
• Saavutada suurem majanduslik tootlikkus, kasutades mitmekesistamist, tehnoloogia uuendamist ja innovatsiooni ning keskendudes muu hulgas kõrge lisandväärtusega ja töömahukatele sektoritele.
• Propageerida arengule suunatud tegevuspoliitikaid. Toetada viljakaid tegevusi, inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust ja innovatsiooni ning ergutada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist, tehes muu hulgas kättesaadavamaks finantsteenused.
• Muuta kogu maailmas ressursside kasutamine tarbimises ja tootmises 2030. aastaks järk-järgult tõhusamaks. Püüda selle poole, et kooskõlas säästva tarbimise ja tootmise programmidega siduda majanduskasv lahti keskkonnaseisundi halvenemisest, kusjuures arenenud riigid peavad olema siin teenäitajad.
• Saavutada 2030. aastaks kõikide naiste ja tütarlaste, sealhulgas noorte ja puudega inimeste täielik ja viljakas tööhõive ning tagada neile inimväärne ja võrdne tasu.
• Vähendada 2020. aastaks oluliselt nende noorte arvu, kes ei tööta, ei omanda haridust või kutset.
• Teha lõpp sunnitööle, kaasaegsele orjandusele ja inimkaubitsemisele. Tagada lapstööjõu kasutamise kõige rängemate vormide, sealhulgas lapssõdurite värbamise ja kasutamise keelustamine ja väljajuurimine. Teha 2025. aastaks lõpp lapstööjõu kasutamisele.
• Kaitsta töötajate õigusi ning toetada ohutute ja turvaliste töötingimuste loomist kõikidele töötajatele, sealhulgas võõrtöötajatele, eelkõige naistele, ja ebakindlates töösuhetes olevatele töötajatele.
• Töötada välja ja rakendada 2030. aastaks säästva turismi poliitikad, et luua töökohti ja propageerida kohalikku kultuuri ja tooteid.
• Tugevdada riikide finantseerimisasutuste suutlikkust ergutada panga-, kindlustus- ja finantsteenuste kasutamist ning tagada nende teenuste kättesaadavus kõigile.
• Suurendada arenguriikidele antavat kaubandusabi, muu hulgas vähim arenenud riikidele antavat kaubandusega seotud abi käsitleva tõhustatud integreeritud raamistiku kaudu.
• Töötada 2020. aastaks välja ja rakendada ülemaailmne tegevuskava noorte tööhõive tagamiseks ning rakendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ülemaailmne töökohtade pakt.

Lingid:

International Labour Organization 

UN Development Programme

Inquiry into the Design of a Sustainable Financial System: Policy Innovations for a Green Economy

Allikas: UN.org