Terveilm

In English

Poliitikate sidusus

Poliitikate sidusus arengueesmärkidega

Poliitikate sidusus arengukoostöös tähendab, et kõik EL ja riikliku tasandi poliitikad, mis omavad mõju arengumaadele, peavad olema omavahel kooskõlas ja suunatud vaesuse vähendamisele. Ühelt poolt annab EL arenguabi, kuid samas soodustavad osa ELi poliitikad arengumaade vaesumist. Ka Eestil riigil on kohustus jälgida, kuidas meie otsused mõjutavad inimesi üle kogu maailma.

2015. aastal vastu võetud kestliku arengu eesmärgid laiendasid vaatenurka ning uue mõiste kohaselt räägime kestliku arenguga seotud poliitikavaldkondade sidususest (PCSD). See on oluline, sest kestliku arengu eesmärgid on globaalsed ning tähelepanu tuleb suunata mitmesuguste eesmärkide ja poliitikate vahelistele suhetele, mis eeldab vajalike kompromisse ja sünergiat eri valdkondade vahel. Selle mehhanismi töötamiseks on vaja poliitilist tahet, koordineerimist ja monitoorimist. Nii on tagatud analüüs, kaasamine ja raporteerimine, et kitsaskohti vähendada ja headest praktikatest õppida.

Poliitikate sidusus on kestliku arengu eesmärk 17.14, mille täitmiseks on vaja jälgida kolme põhimõtet:

  1. Luua sünegiat majandus-, sotsiaal ja keskkonnapoliitikates
  2. Leida tasakaal kohalike poliitikate eesmärkide ja rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkide vahel
  3. Kohalike poliitikate kõrvalmõju adresseerimine. Kokkulepitud eesmärk vajab ka mõõtmist, selleks on ÜRO Keskkonna Programm UNEP (The UN Environmental Programme UNEP) alustanud tööd selle kallal, milline see 2019. aastal valmiv tööriist välja näeb.

Eestis valmis 2018. aastal Praxise uuring „Poliitika sidususe põhimõtte rakendamine Eestis kestliku arengu valdkonnas“, millega sooviti välja selgitada, kuidas viiakse ellu poliitikate sidususe põhimõtteid erinevate poliitikameetmete ja õigusaktide välja töötamisel. Uuringus vaadeldi nii ametnike teadlikust poliitikate sidususe printiisibist, kuidas seda rakendatakse ja koordineeritakse, mis on kitsaskohad ja kuidas neid ületada.

Uuringust selgus, et ametnike teadlikkus poliitikate sidususe põhimõtetest on pigem madal. Eestis on küll olemas strateegiline raamistik, kuid praktikas seda ei kasutata ja õigusakte välja töötades ei osata poliitikate sidususe põhimõtteid ellu viia.

KASULIKUD LINGID:
OECD Policy Coherence for Sustainable Development 2018
CONCORD’i andmebaas erinevade PCSD teemaliste kirjutistega
Euroopa Komisjoni portaal koos aastaraportitega
ÜRO kestliku arengu eesmärk 17

Vaata ringi ka meie e-raamatukogus:

 

Samal teemal

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Gea Kangilaski – Secretary-General, gea@terveilm.ee