Terveilm

In English

Abi tulemuslikkus

icongrouphorizontal_sml

Abitõhususe ja tulemuslikkuse teema on olnud arenguabipoliitikas raskeim pähkel , sest peale aastakümneid arenguabile kulutatud summade ei olnud vaesus maailmas oluliselt vähenenud. Ühiselt tõdeti, et võtmeküsimus ei ole vaid rahas ja selle hulgas, vaid eelkõige viisis ning taktikas, kuidas arengukoostööd tehakse.

Abitõhususe esimene kõrgetasemeline foorum kutsuti kokku 2002. aastal Roomas, millele järgnes abitõhususe teine kõrgetasemeline foorum 2005. aastal Pariisis. Seal kirjutasid enam kui 100 doonor- ja arengumaad, rahvusvahelist organisatsiooni ja kodanikuühendust alla Pariisi deklaratsioonile abi tulemuslikkuse kohta. Sellega nõustuti järgima viit põhimõtet, mõõtma edusamme konkreetsete näitajate abil ja saavutama tulemusi aastaks 2010. Kõige olulisem filosoofilisem muutus toimus põhimõttes, et arengukoostöö partnerriik peab protsessi ise juhtima ning selle suuna ka määrama, sest mida väiksem oli arenguabi sihtriigi oma huvi ning osalus arengukoostöö protsessis, seda tagasihoidlikemaks ja lühiajalisemaks jäid saadavad tulemused. Ja vastupidi.

2008. aasta sügisel Accras toimunud rahvusvahelisel abi tulemuslikkuse foorumil, kus osales enam kui 1700 doonorriikide, arengumaade, rahvusvaheliste organisatsioonide, erafondide ja kodanikuühenduste esindajat, tehti vahekokkuvõtteid. Leiti, et edusamme on tehtud, kuid need pole olnud piisavad, ning vastu võeti nn Accra tegevuskava, millega kinnitati Pariisi põhimõtteid, toodi mõni neist selgemalt esile ja võeti konkreetsemaid kohustusi. Üldiselt tähendab see protsess arengumaade omavastutuse ja juhtrolli ning abitegevuse suurema koordineerituse suunas liikumist ning ka üleminekut üksikutelt projektidelt pikaajalistele koostööprogrammidele.

2011. aastal kohtusid riigijuhid taaskord Busanis, Lõuna-Koreas, et vaadata üle Accra tegevuskava edusammud. Senised saavutused ei ole paljudes valdkondades olnud piisavad ja riigid sõlmisid Busani partnerlusleppe, mille alusel doonorid ja arenguabi saajad edasi töötavad.

 

Pariisi deklaratsiooni põhimõtted

  • Arengumaad peavad ise oma arenguprotsesse juhtima ja arengutegevust koordineerima. Arengumaad kohustuvad näiteks välja töötama arengustrateegiaid ja doonorid lubavad arengumaade omavastutust respekteerida. See on oluline, sest kogemused ja muud tõendid näitavad, et abi toimib siis, kui see toetab arengumaade endi prioriteete, aga ei toimi siis, kui doonorid enda omi peale suruvad.
  • Doonorid rajavad oma toetuse arengumaade arengukavadele, institutsioonidele ja protsessidele. Doonorid võtavad näiteks kohustuse anda arenguabi nii palju kui võimalik arengumaade endi institutsioonide ja süsteemide kaudu ning toetada nende süsteemide tugevdamist. See on oluline, sest doonorid on tihtipeale loonud paralleelsüsteeme, mis varastavad kohaliku riigiaparaadi parimaid töötajaid ja õõnestavad seega eesmärki, et arengumaad suudaksid kunagi ise oma probleeme lahendada. Samuti kohustuvad doonorid abi andmisel esitama tingimusi, mis põhinevad arengumaade arengukavadel. See on oluline, sest ikka ja jälle on seatud doonorite endi kitsastel huvidel või dogmadel põhinevaid tingimusi. Lubatakse liikuda ka abi lahtisidumise suunas, mis tähendab, et abi ei seota tingimusega osta doonorriigilt tooteid ja teenuseid.
  • Doonorite tegevus peab olema koordineeritum, läbipaistvam ja kollektiivselt mõjusam. Doonorid kohustuvad dubleerimise asemel üksteist täiendama. See on oluline, sest tänapäeval, kui doonoreid on sadu ja sadu, tähendab koordineerimatus näiteks seda, et arengumaade ministrid ja ametnikud kulutavad suurema osa ajast eri doonorite eri nõuete täitmisele ja doonorkülastustega tegelemisele.
  • Keskenduda tuleb tulemuste saavutamisele. Arengutegevus peab vaesuse vähendamisel saavutama maksimaalse mõju ja saavutusi käsitlevat teavet tuleb pidevalt kasutada tegevuse parandamiseks. Arengumaad püüavad näiteks luua tulemustele suunatud aruandlus- ja hindamissüsteeme ning doonorid lubavad neid süsteeme nii palju kui võimalik kasutada ja mitte nõuda selliste sooritusnäitajate jälgimist, mis pole seotud arengustrateegiatega.
  • Nii doonorid kui ka arengumaad peavad arengutulemuste eest vastust andma. Näiteks kohustuvad arengumaad kaasama arengustrateegiate väljatöötamisel ja nende rakendamise hindamisel parlamente ja teisi osalisi ning doonorid andma aegsat, läbipaistvat ja kõikehõlmavat teavet abivoogude kohta.

 

NÄPUNÄIDE!

Sinu organisatsioon saab oma arengukoostöö tegevuse tulemuslikkust suurendada mõeldes läbi selle mõju inimõigustele, naistele ja keskkonnale. Linkidelt leiad konkreetsed küsimused, mida kolleegide ja partneritega arutada.

rubon12-99180

Vaata lisaks:

Samal teemal

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee