Terveilm

In English

Ookeanide ja merede kaitse

goal14Maa on inimestele elamiskõlblik keskkond ainult tänu maailma ookeanidele. Meri toodab ja reguleerib vihmavett, joogivett, ilmaolusid, kliimat, rannajoont, suurt osa toidust ja isegi hapnikku õhus. Läbi ajaloo on ookeanid ja mered olnud olulised kaubandus- ja transpordikanalid.
Merede hoolikast majandamisest sõltub meie tulevik.

Faktid:

  • Ookeanid katavad kolmveerand Maa pinnast, sisaldavad 97% Maa veevarudest ja moodustavad oma mahult 99% planeedi eluruumist
  • Üle kolme miljardi inimese sõltub elatise saamiseks mere ja rannikualade liigirikkusest
  • Üle maailma on meres ja rannikualadel leiduvate ressursside ja nende tööstuste turuväärtus hinnanguliselt 3 triljonit dollarit aastas ehk ligikaudu 5% maailma SKT-st
  • Ookeanid sisaldavad ligi 200 000 teadaolevat liiki, nende tegelik arv võib ulatuda miljoniteni
  • Ookeanid omastavad u 30% inimeste toodetud süsinikdioksiidist, leevendades üleilmse soojenemise mõjusid
  • Ookeanid on maailma suurim valguallikas, sellest sõltub üle 3 miljardi inimese
  • Merekalanduse valdkonnas töötab otseselt või kaudselt enam kui 200 miljonit inimest
  • Kalapüügi toetused aitavad kaasa paljude kalaliikide kiirele kadumisele ja takistavad kalavarude säilitamist. Selle tõttu teenitakse ookeanikalandusest igal aastal võimalikust summast 50 miljardit dollarit vähem
  • Inimtegevus, sh saaste, otsalõppenud kalavarud ja rannikuelupaikade kadumine, kahjustab rängalt lausa 40% maailma ookeanidest

Eesmärgid:

  • Vältida ja oluliselt vähendada 2025. aastaks mere saastamist mis tahes vormis, eelkõige maal toimuva tegevuse tagajärjel, kaasa arvatud mereprahi ja toitainetega saastamine.
  • Saavutada 2020. aastaks mere- ja rannikuökosüsteemide säästev haldamine ja kaitse, et vältida tõsist kahjulikku mõju, tugevdades muu hulgas nende ökosüsteemide vastupidavust ja võttes meetmeid nende taastamiseks, et ookeanid oleksid heas seisundis ja viljakad.
  • Vähendada ookeani hapestumise mõju, sealhulgas tugevama teadusliku koostöö abil kõikidel tasanditel.
  • Saavutada 2020. aastaks mereressursside kasutamise tõhus reguleerimine. Teha lõpp ülepüügile, ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ning hävitavatele püügitavadele. Rakendada teaduslikult põhjendatud halduskavasid kalavarude taastamiseks võimalikult kiire aja jooksul vähemalt tasemele, kus kalapüük toimub maksimaalse jätkusuutliku saagikuse piires vastavalt liikide bioloogilistele omadustele.
  • Võtta 2020. aastaks kaitse alla vähemalt 10% ranniku- ja merealadest.
  • Keelata 2020. aastaks teatud kalandustoetused, mis soodustavad tootmise ülevõimsust ja ülepüüki. Kaotada toetused, mis soodustavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki. Hoiduda uute toetuste kasutuselevõtust, mõistes, et arenguriikide ja vähim arenenud riikide asjakohane ja tõhus sooduskohtlemine peaks moodustama Maailma Kaubandusorganisatsiooni kalandustoetusi käsitlevate läbirääkimiste lahutamatu osa.
  • Suurendada 2030. aastaks majanduslikku kasu, mida väikesed arenevad saareriigid ja vähim arenenud riigid saavad mereressursside säästvast kasutamisest, sealhulgas säästvast kalandusest, vesiviljelusest ja turismist.
  • Süvendada teaduslikult põhjendatud teadmisi, arendada teadusuuringute suutlikkust ja jagada meretehnoloogiat vastavalt valitsustevahelise okeanograafikomisjoni meretehnoloogia siiret käsitlevatele suunistele, selleks et parandada ookeanide seisundit ja suurendada merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse panust arenguriikide.
  • Tagada väikestele käsitöönduslikele kaluritele juurdepääs mereressurssidele ja turgudele.
  • Tugevdada ookeanide ja nendes leiduvate ressursside kaitset ja säästvat kasutamist ÜRO mereõiguse konventsiooni järgi.

Lingid:

FAO Fisheries and Aquaculture

UNEP Ecosystem Management

Convention on Biological Diversity

UN-OCEANS

UNESCO Intergovernmental Oceanographic Commission

UNDP Water and Ocean governance

IMO

UN Division for Ocean Affairs and Law of the Sea

Allikas: UN.org

Samal teemal

About us

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic.

AKÜ is located in Tallinn, Estonia.

AKÜ’s financial year lasts from January 1 to December 31.

AKÜ’s main goal is to improve the creation and implementation of development policy and informing the general public of the issues in development cooperation and their opportunities to participate in it.

AKÜ main acitivities include:

AKÜ’s work is regulated by the laws of the Republic of Estonia and AKÜ’s statute.

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organisations and foundations that are active in the field of development cooperation.

AKÜ’s highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council that is responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly.

AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff.

The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn.

Estonian Roundtable for Development Cooperation brochure (pdf)

Contacts

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a, 10412
A3 building
Skype: terveilm
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee

www.twitter.com/terveilm
www.facebook.com/terveilm
www.linkedin.com

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee
World Day/ Maailmapäev coordinatormaailmapaev@terveilm.ee
GLEN coordinatorglen@terveilm.ee

Members