Terveilm

In English

Sooline võrdõiguslikkus

goal-5

Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine – lahendades ebavõrdsed võimusuhted ning rakendades naiste ja tüdrukute õigusi kõikidel tasanditel – on kestlike arengutulemuste saavutamisel ülioluline.

Naiste ja tüdrukute haavatavust ja marginaliseerimist põlistavad mitmesugused diskrimineerimise vormid, kaasa arvatud majanduslik diskrimineerimine, kahjulikud traditsioonilised praktikad, seksuaalne ärakasutamine ja sooline vägivald.

Naiste mõjuvõimu suurendamine meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise toetamise teel soodustab naiste ja tüdrukute võrdset juurdepääsu võimalustele, ressurssidele ja otsustamisele.

Kuigi maailmas on tehtud edusamme soolise võrdsuse ja naiste õiguste tagamisel, kannatavad naised ja tütarlapsed igas maailma osas endiselt diskrimineerimise ja vägivalla all.

Sooline võrdsus pole pelgalt üks inimese põhiõigusi, vaid ka rahumeelse, jõuka ja kestliku maailma alus.

Kui naised ja tüdrukud saavad võrdse juurdepääsu haridusele, tervishoiule, tasuvale tööle ning võivad osaleda majanduselus ja poliitikas, annab see hoogu majandusele ja toob kasu ühiskonnale ning inimkonnale laiemalt.

Faktid:

  • Ligi kaks kolmandikku arengumaade riikidest on saavutanud soolise võrdsuse alghariduse osas
  • Lõuna-Aasias astus 1990ndal aastal algkooli ainult 74 tütarlast iga 100 poisslapse kohta. 2012ndaks aastaks oli tütarlaste ja poiste kooliskäimise osakaal ühtlustunud
  • Sahara-taguses Aafrikas, Okeaanias ja Lääne-Aasias seisavad tüdrukud endiselt silmitsi takistustega nii alg- kui põhikooli astumisel
  • Põhja-Aafrikas töötavad naised peamiselt põllumajandussektoris, sageli on tegemist tasuta tööga oma kodus. Muudes valdkondades on vaid iga viiendal palgalisel töökohal naine
  • Väljaspool põllumajandussektorit töötavate naiste osakaal on tõusnud 35 protsendilt 199ndal aastal 41 protsendini 2015. aastal
  • 46 riigis on üle 30% parlamendikohtadest vähemalt ühes kojas täidetud naistega

Eesmärgid:

  • Lõpetada kõikjal naiste ja tütarlaste diskrimineerimine mis tahes kujul.
  • Teha lõpp mistahes naiste ja tütarlaste vastasele vägivallale avalikus ja erasektoris, sealhulgas inimkaubandusele ja seksuaalsel ning muul viisil ärakasutamisele.
  • Teha lõpp kahjulikele tavadele, näiteks laste ja noorukite abielud ning sundabielud ja naiste suguelundite moonutamine.
  • Tunnustada ja väärtustada tasustamata hooldamist ja kodutöid, osutades avalikke teenuseid, tagades taristu ja sotsiaalkaitse ning propageerides riigis sobival viisil kohustuste jagamist leibkonnas ja perekonnas.
  • Tagada, et naistel on võrdsed võimalused osaleda poliitikat, majandust ja avalikku elu käsitlevate otsuste tegemises kõikidel tasanditel.
  • Tagada seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste üldine kättesaadavus ning reproduktiivtervisega seonduvad õigused.
  • Viia läbi reformid, et tagada naistele võrdne õigus majandusressurssidele ning juurdepääs maaomandile ja maa üle otsustamisele. Samuti õigus varale, finantsteenustele, pärandile ja loodusvaradele kooskõlas siseriiklike seadustega.
  • Suurendada võimalusi avardava tehnoloogia, eelkõige info- ja sidetehnoloogia kasutamist naiste mõjuvõimu suurendamiseks.
  • Võtta vastu ja tugevdada usaldusväärseid tegevuspoliitikaid soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu tagamiseks kõikidel tasanditel.

Lingid:

UN Women

He for She campaign

United Secretary-General Campaign UNiTE to End Violence Against Women

Every Woman Every Child Initiative

United Nations Children’s Fund (UNICEF)

UN Population Fund: Gender equality

UN Population Fund: Female genital mutilation

UN Population Fund: Child marriage

UN Population Fund: Engaging men & boys

UN Population Fund: Gender-based violence

World Health Organization (WHO)

UN Office of the High Commissioner for Human Rights

UN High Commissioner for Refugees (UNHCR)

UN Education, Scientific and Cultural Organisation (UNESCO)

UN Department of Economic and Social Affairs, Gender Statistics

Allikas: UN.org

 

Samal teemal

Estonian Roundtable for Development Cooperation (acronym: AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation or have expressed interest towards that topic. AKÜ’s main goal is to work towards sustainable future, read about AKÜ’s main activities below!

AKÜ’s members can be Estonian not-for-profit organizations and foundations, active in the field of sustainable development. The highest decision-making body is the General Assmebly. AKÜ also has a Council responsible for strategic planning and deciding on daily matters that cannot be brought to the General Assembly. AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. The statute is approved by the General Assembly on May 14, 2009 in Tallinn. Our financial year lasts from January 1 to December 31.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Tallinn, Telliskivi 60a, 10412
A3 building
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Staff Members:

Ms. Sigrid Solnik – Secretary-General, Sigrid@terveilm.ee
Katrin Pärgmäe – Communications Officer, +372 56623823, katrin@terveilm.ee